Tööohutus on Carlsberg Grupis ja Saku Õlletehases üks võtmefookustest, olles mh kontserni kestlikkuse strateegia "Koos nulli suunas ja edasi"; üks prioriteetidest. Sellest annab tunnistust ka fakt, et tööõnnetuste arv vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga 21%. Igapäevaselt püüdleme kontserni strateegias sätestatud eesmärgi suunas, et meie tehastes üle maailma juhtuks null tööõnnetust.

Suure tööstusettevõttena ja tööandjana on meie kohustus vastutada oma töötajate heaolu ja tervise eest. Sõltuvalt hooajast töötab Saku Õlletehases ca 300 inimest, nende seas nii kontoritöötajad, tehasetöötajad, täis- ja osakoormusega töötajad, renditöölised jne. Meie jaoks on aga selgemast selgem see, et kõik meie ligi 300 töötajat peavad õhtul koju oma perede juurde naasma sama tervetena kui nad hommikul tööle tulles olid. Inimesed on meie kõige kallim vara ning meile on oluline, et iga professionaal tunneks end Saku Õlletehases väga hästi ja hoituna – hoitud peab olema nii vaimne tervis kui tagatud maksimaalselt turvaline töökeskkond.

Kahtlemata on see meile tööandjana aga ka paras väljakutse – kuidas viia tööohutuse teema igaüheni oma ligi 300 töötajast nii, et see kõiki kõnetaks ja ka meelde jääks. Kuigi tööohutus valdkonnana on Carlsberg Grupis juba pikalt fookuses olnud ning kontserniülese kestlikkuse strateegia loomisega juba 2017. aastal ühe prioriteedina sõnastatud, siis viis, kuidas infot töötajateni viia, on aegade jooksul palju muutunud. Ajas on paranenud näiteks tehnilised võimalused – juurde
on tulnud moodsad abivahendid ja nutikad lahendused, mis õppeprotsessi innovaatilisemaks ja põnevamaks teevad. Niisamuti on paranenud ka info kättesaadavus ning ka inimesed ise on teadlikumaks muutnud.

Kuidas anda igavale tööohutuskoolitusele särtsu juurde?

Nii nagu paljudes teistes ettevõtetes on ka meie jaoks Saku Õlletehases eelistatuim formaat töötajateni tööohutusalase info viimiseks koolitused. Küll aga ei tähenda koolitus meie jaoks klassikalist slaidettekannet või pika koosolekulaua taga tundide kaupa istumist (ja haigutamist), sest uued ajad nõuavad ka uusi lähenemisviise. Koolituse läbiviimseks on tänapäeval nii palju erinevaid variante, kuid meie jaoks on kirjutamata reegel, et üldiselt ohutuse vallas me online koolitusi pigem ei tee.

Seda seetõttu, et oleme täheldanud, et nende mõjusus on kõige nõrgem – inimestel on raske fookust hoida, väsitakse kiiremini, tegeldakse kõrvaliste asjadega jne. Kõige efektiivsemad ja kaasahaaravamad on meie hinnangul praktilised koolitused, kus inimesed saavad ise käe külge panna ja proovida. Või siis läbi mänguliste situatsioonide oma teadmisi testida – olgu nendeks viktoriinid, ristsõnad, võistlus konkreetse töö juurde õigete isikukaitsevahendite komplekteerimiseks vms. Oleme katsetanud neist kõiki ja julgen neid seetõttu ka soovitada, et need päriselt õppemeetodina ka toimivad.

Kui rääkida koolitusteemadest, siis need on meil varieeruvad. Igal aastal on meil kogu personalile vähemalt üks üldine koolitus tööohutuse vallas, et hoida meeled erksad ja teadmised teravad. Sellist lähenemist tasub ka teistel ettevõttetel proovida, sest meie praktika näitab, et aasta on piisav regulaarsus olulisemate põhitõdede meenutamiseks suuremas ringis. Lisaks julgustan sellise suurema, kogu kollektiivi hõlmava koolituse puhul julgemalt erinevaid formaate proovima – näiteks viia läbi üks praktiline õppus või miks mitte korraldada põnev tööohutuspäev.

Värskeim suurem näide on tänavu 11. märtsist, mil Saku Õlletehas seiskas kogu tehase töö ning korraldasime kõigile töötajatele praktilise tööohutuspäeva, kus terve tööpäev oli sisustatud erinevate tööohutusteemaliste võistluste, mängude, väljakutsete ja palju muu põnevaga. Carlsberg Grupp korraldab sellist praktilist tööohutuspäeva juba mitmendat aastat ning kõikide regioonide tagasiside on olnud sarnane – praktiliselt läbi tehtud asjad jäävad paremini meelde. Lisaks sellele
korraldame kord aastas ka õppuseid. Eelmisel aastal võtsime õppuse kohe eriti suurelt ette ja koostöös Päästeametiga viisime läbi praktilise evakuatsiooni, kus päästjad koos teiste partneritega harjutasid meie territooriumil keemiaõnnetuse lahendamist.

Väiksemaid grupikoolitusi teeme aasta jooksul loomulikult palju rohkem – näiteks eelmisel aastal sai koolitusi kokku ligi 100. Teemad sõltuvad seejuures muidugi eeskätt sihtgrupist – kas koolitame juhte, spetsialiste, kontoritöötajaid või tootmistöötajad. Teemad, mida käsitlenud oleme on näiteks tuleohutus, evakuatsioon, kõrgtöö, ammoniaagiohutus, liiklusohutus, riskid töökohal, meie elupäästvad reeglid jne.

Alfa-seisund – uus fookusteema meie tööohutuskoolitustes

Üks uusi fookuseid tööohutuse vallas on meil alates eelmisest aastast Carlsberg Grupi üleselt nn alfa- seisund. Alfa seisundina käsitleme me Carlsberg Grupis hajevil olekut, unistamist, oma mõtetesse kadumist, hajameelset seisundit. Niisamuti rääkisime me alfa-seisundi koolituste puhul ka korduvtegevusest tingitud väsimusest, tunnelnägemisest ehk mingile konkreetsele asjale ja/või tegevusele fokuseeritud olekust ning ajaga mitte arvestamisest.

Alfa-seisundist tingitud käitumine on olnud kontserni üleselt väga paljude - suisa ligi 80% - tööõnnetuste ja/või lihtsalt potentsiaalselt ohtlike situatsioonide algpõhjuseks. See on ka peamine põhjus, miks eelmisel aastal otsustati grupiüleselt kõikide tehaste töötajaid üle maailma selles vallas põhjalikumalt harida.

Hinnanguliselt veedab keskmine inimene iga tunni jooksul 10 minutit alfa-seisundis ehk unistades ja oma mõtteid mõlgutades. Halbade asjaolude kokkulangemisel – ennekõike tööstusettevõttes – võib alfa-seisund põhjustada töökeskkonnas õnnetusi, näiteks kukkumisi, libastumisi, komistamisi, aga ka ohtlikke olukordi liikluses jpm. Seda seetõttu, et tähelepanu on väga kitsalt kuhugi fokusseeritud ning inimene ei näe sel hetkel oma silmadest kõrgemale ega põlvedest allapoole.

Üks raskeim õnnetus, mida Carlsberg Grupist näitena tuua, on olukord, kus töötaja lobises telefoniga ja kuna tähelepanu oli hajunud, siis ei märganud ta, et värav, millele ta kõne ajal toetus oli lahtine. Töötaja kukkus kahe meetri kõrguselt alla ja sai mitmeid luumurde. Niisamuti näiteks olukord, kus töötaja lõi oma jala vastu kasti ning sai põrutada. Kusjuures selle konkreetse kasti oli ta ise paar minutit tagasi sinna samasse maha pannud.

Loomulikult ei saa me tööandjana ära hoida seda, et inimesed unistama ei kipu, et rutiinsete tegevuste käigus ära ei väsitaks või tähelepanu ei hajuks. Küll aga saame suunata inimesi oma tegevusi märkama, oma harjumusi jälgima ning aidata neil asendada mõned harjumused ohutumatega ning seeläbi ka mõned potentsiaalsed (töö)õnnetused ära hoida.

Harjutame, kuidas enda harjumusi ümber kujundada

Carlsberg Grupi poolt väljatöötatud koolitustes vaatlesime nelja ohtlikku mustrit, mis töökeskkonnas sagedasti esile kerkivad – unistamine ja hajevil olek, tunnelnägemine, kordustegevusest tingitud väsimus ning ajaga mitte arvestamine.
Oma koolituste käigus võtsime fookusesse inimese käitumise. Meie eesmärk oli panna töötajaid rohkem märkama oma harjumusi ja teadvustama, milline rutiin, harjumus või muu tegur võib ohtlikke olukordi tekitada. Kokku tuli igal töötajal läbida kolm koolitusmoodulit. Selline koolituste sari vältas meil kokku 6 kuud. Koolitused toimusid väikestes 20-liikmelistes gruppides. Igas moodulis analüüsisime Saku töötajate enda harjumusi, mida ohtlikeks peeti. Niisamuti vahetasime omavahel kogemuslugusid võimalikest ohuolukordadest, mis olid tekkinud kas unistamisest, väsimusest või sellest, et rutiinse tegutsemise tõttu ei olnud inimese meeled enam ärksad. Lisaks vaatasime ka erinevaid videoid, kus töötajad jagasid oma lugusid päriselt juhtunud õnnetustest, mille põhjuseks oli kas unistamine, korduvtegevusest tingitud väsimus, tunnelnägemine vm.

Niiviisi pidevalt omavahel arutades ja analüüsides õppisime iseennast veidi paremini kõrvalt analüüsima, sh analüüsima oma harjumusi, lisaks ka märkama ja reageerima. Panime justkui seemne mulda selleks, et mõned ohtlikud harjumused ohutumate vastu vahetada. On teaduslikult tõestatud, et lihtsamate harjumuste tekitamiseks on vaja seda teha järjest vähemalt 21 päeva. Pärast ei mõtle sa sellele tegevusele vaid teed sisse harjutatut juba automaatselt.

Selleks, et üksteist töökeskkonnas toetada ja ohte minimeerida, on meil Sakus ellu kutsutud kampaania „Ära kõnni mööda“, mille eesmärk on inimesi võimalikest ohtlikest olukordadest teavitama ja reageerima panna. Kes muu meie harjumusi märkab ja meid kõrvalt paremini näeb, kui mitte meie lähedal olevad inimesed?

Kusjuures, olgu öeldud, et oskus märgata ja reageerida ei tulegi nii lihtsalt kui me seda arvata võime. Tuleb ikka harjutada, harjutada ja veel kord – harjutada. See on nagu klaverimäng või rattasõit – vaid üks kord näiteks Beethoveni "Für Eliset"; läbi mängides või maastikurajal ukerdades vilumust ei saavuta, ühte ja sama liigutust või sõidutehnikat on vaja pidevalt lihvida.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta