Maarahva muistse eluolu kirjeldajad on imestanud meie esivanemate head tervist. Kehaline töö, puhas õhk, vesi ja toit, kõige tervemate geenide edasikandumine ja kindlasti ka keskkonnaga tasakaalu otsiv eluterve vaimne elm olid hea tervise aluseks. Kuid mitte ainult. Meie esivanemad taipasid juba vähemalt 5000 aasta eest, et siin põhjamaal ei ole ilma saunata võimalik mõnusalt elada.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- Ahto Kaasik, Terve Elu Ökokalender 2009
- 18. august 2008
Päris saun on suitsusaun. Kütmise ajal hävitab suits saunas pisikud. Suur kividest laotud suitsukeris annab aga parima leili.
Leili ja vihtlemise pärast ju sauna minnaksegi. Saunaleil ja kaseviht on meie elmas sedavõrd sügavalt sees, et me ei märkagi, mis need on. Vihta köidetud kask on kõige tavalisem, aga samas ka põhiline ravimtaim. Leili sügavam tähendus avaldub aga sõnas. leil-lõun-löül tähendab vanemas keeles hinge. Sauna leilil on vägi puhastada inimese leili ehk hinge.
Saun on püha paik, kus hoitakse puhtust ja rahu nii oma tegudes kui mõtetes. Saunas käiakse enne pühi (pühapäeva), enne hiide minekut ja muudel tähtsatel puhkudel. Sauna on mindud ravima, nõiduma, sünnitama ja surnutki pesema.
Millalgi 19. sajandi lõpupoole on üks vana mulgi naine öelnud: “sann om püham kotus kui kerik”.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
