Riigimetsa majandamise keskus (RMK) eelistab ainsa metsamajandusvõttena lageraiet raieküpsusest lähtuvalt. Keskkonnaõiguse Keskuse värskest analüüsist selgub, et seadus selleks ei kohusta. Analüüs on leitav siit.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 28. aprill 2022
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) värskelt valminud analüüs uuris, kas Riigimetsa Majandamise Keskusel on õiguslik kohustus uuendusraie tegemiseks. Praktikas tähendab uuendusraie enamasti lageraiet ning vähemal määral turberaiet. KÕKi analüüs jõudis järeldusele, et RMK-l ei ole õigusaktidest tulenevalt uuendusraie tegemise kohustust. Raie tegemise ning selle liigi valik on RMK enda otsustada.
“Uuendusraie kohustuse küsimus on tekkinud eeskätt niinimetatud kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel metsatööde planeerimise menetlustes. RMK on tagasi lükanud mitmed ettepanekuid neil aladel raiete või lageraie plaanist loobumiseks, öeldes, et neid ettepanekuid ei ole võimalik arvestada. Kogukonnad on mõistnud seda nii, nagu arvaks RMK, et tal on viitena kohustusele teha üksnes uuendusraiet”, selgitas KÕKi juristidest Kärt Vaarmari.
Keskkonnaõiguse Keskuse juristide analüüs näitab, et (RMK) väide, nagu neil lasuks kohustus KAH-alasid lageraiuda, ei ole õiguslikult pädev. Teisisõnu on küll kohustus metsa majandada, aga lageraietega uuendamise seaduslikku kohustust ei ole. RMK lähtub seaduse tõlgendamisel seega ärihuvidest ja riigiasutuse teemakohane kommunikatsioon eksitab avalikkust. Raie tegemise ning selle liigi valik on siiski RMK enda otsustada. Uuendusraie hõlmab katusmõistena erinevaid raieliike, kuid peamiselt lageraiet, mille käigus eemaldatakse kogu puistu täielikult.
Lageraiete sagenemine ja lankide suurused on kõikjal Eestis kasvanud ning asulalähedasi metsi süsteemselt ei hoita ega kaitsta. Nii ongi kohalikud inimesed võtnud ülesandeks riigimetsi riigimetsamajandaja eest kaitsta. Metsamajandamiskohustust põhjenduseks tuues planeerib RMK asulalähedastes metsades sageli lageraieid, mis on vastuolus tasakaalustatud metsamajandusega.
Ainus ja primaarne huvi, millega RMK peab riigimetsa majandajana raieplaanide tegemisel arvestama, ei saa juristide hinnangul olla üksnes riigile tulu teenimine. Õigusanalüüs sedastab, et tagada tuleb ka riigimetsa avalik funktsioon ja loodusväärtuste kaitse.
Annetajate toel rahastatud õigusliku analüüsi tellis Päästame Eesti Metsad MTÜ. Õigusanalüüsi koostasid Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Kärt Vaarmari, Tiina Georg ja Merlyn Mannov.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
