Katku haigestunud seakorjuste suures koguses matmine on keelatud kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades. Sellisteks kõrge riskiohuga piirkondadeks loetakse karstialad ja alvarid, samuti need alad, kus põhjaveekihil lasub kuni 10 meetri paksune moreenikiht, kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või kuni 40 meetri paksune kruusa- või liivakiht.

Seega on kõige olulisemaks kriteeriumiks matmispaiga valikul piirkonna põhjavee kaitstus ning Keskkonnaamet hindab võimalike matmiskohtade leidmisel esmajoones seda aspekti.  Eestis leidub väga palju selliseid kohti, kus põhjavee kaitstus ei ole tagatud, mistõttu sobilike matmiskohtade arv on piiratud.

Puurmani valla Altnurga sigalas hävitatud sigade korjuseid ei olnud võimalik Puurmani valda matta, kuna sealne piirkond jääb Adavere nitraaditundlikule alale, kus põhjavee reostusoht on matmisel väga suur. Seetõttu arutati Jõgeva maakonna tauditõrjekomisjonis võimaliku hukatud sigade matmispaigana Torma prügilaga piirnevat ala. Piirkonda on uuritud enne Torma prügila rajamist ning seal on läbi viidud keskkonnamõjude hindamine. Territooriumi pinnakatte paksus on u 25 m ning selle moodustab liivsavimoreen, mis on tihe materjal ja mille veejuhtivuseks on hinnatud 1 x 10-3  m/ööpäevas. Kuna vee liikumine sellises savises pinnases on väga aeglane, loetakse mainitud piirkonna põhjavesi kaitstuks ning puudub oht, et Torma prügilaga piirnevast matmiskohast jõuaks reostus põhja- ja pinnavette ning laguproduktid Peipsi järve.

„Keskkonnaamet annab nõusoleku matmiskohale vaid siis, kui oleme veendunud, et piirkonna põhjavesi on kaitstud. Torma prügila piirkonnas on varasematel aastatel teostatud keskkonnauuringuid, kus on analüüsitud võimalikke keskkonnariske. Kavandame lähiajal ka matmispiirkonnas täiendavate veeproovide võtmist, et hinnata praegust veekvaliteeti,“ ütles Keskkonnaameti Jõgeva- ja Tartumaa regiooni juht Jaak Jürgenson. Samuti tagab Keskkonnaamet edasise veekvaliteedi jälgimise Torma piirkonnas.

Seakorjuste nõuetekohast transportimist ning matmist korraldab Veterinaar- ja Toiduamet, lisaks langetab amet matmiskohtade valiku koostöös maavanematega. Keskkonnaameti ülesandeks on anda hinnang välja pakutud matmispaiga sobivusele lähtudes piirkonna vastavusest keskkonnanõuetele. Keskkonnainspektsioon teostab järelevalvet keskkonnanõuete täitmise üle.