Seitsmes üleilmne kodanikuliikumine Maailmakoristuspäev toimub 20. septembril esimakordselt ÜRO rahvusvaheliste päevade ja nädalate kalendri ametliku päevana. Lisaks koristamisele pööratakse Eestis erilist tähelepanu elektroonilise sigareti keskkonnakahjule.

Mullu võttis kodanikualgatusest osa 56 000 eestlast ja 19 miljon inimest üle ilma. „Oleme kaasanud inimesi lasteaiast ülikoolini, ettevõtteid ja kogukondi. Maailmakoristuspäev on eelkõige ennetustöö,” märgib Eesti Maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg. Eesti kõige aktiivsem koristaja on õpilane – suisa 92% Eesti koristajatest olid mullu lapsed ja noored.

Saviorg tõdeb, et seitsme aastaga on Eestis toimunud areng positiivses suunas – jäätmetest räägitakse palju rohkem ning metsades enam suuri prügimägesid ei leidu, ka teavad inimesed jäätmetega kaasnevatest probleemidest oluliselt rohkem kui seitse aastat tagasi. Ent mugavus ja tihti ka alternatiivide puudumine pole inimeste tarbimisharjumusi päriselus kuigivõrd palju muutnud. “Teoorias teatakse, aga tegudes seda veel näha ei ole,” kurvastab Saviorg. Ta kutsub kõiki üles võtma kasvõi korra aastas ühe päeva, et osaleda mõnel koristustalgul: „Koos tegutsemine innustab ning iga maast korjatud prügi on suure väärtusega.” 

Viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud ühekordsete elektrooniliste sigarettide hulk looduses.

„Ühekordne e-sigaret on Eestis täna väga suur probleem. Algselt suitsetamisest loobumise lihtsustamise egiidi all müüdud toode on leidnud hulgaliselt tarbijaid ka inimeste hulgas, kes varem tubakatooteid ei tarvitanud. Eriti suur on tarbijaskond noorte naiste ning laste hulgas,“ tõdeb Saviorg.

„Lisaks tervisekahjule on ühekordne elektrooniline sigarett ka jäätmena ütlemata problemaatiline. Kõige murettekitavam on asjaolu, et inimesed viskavad tühjad e-sigaretid lihtsalt tavalisse prügikasti või loodusesse maha,“ sõnab Maailmakoristus Eesti eestvedaja. 
Keskkonnaorganisatsiooni MTÜ Let’s Do It World president Heidi Solba sõnul annab 20. september inimkonnale võimaluse osaleda sektorite-, piiride- ja kultuuriülestes tegevustes, mis aitavad igal ühel meist ümber kirjutada lugu seoses valesti käideldud jäätmetega – kriisiga, mis mõjutab kogu Maa taimestikku ja loomastikku.

„Globaalse organisatsioonina oleme seadnud maailma suurima keskkonnaalgatuse – Maailmakoristuspäeva – eesmärgiks kaasata viis protsenti iga riigi elanikkonnast. See hulk inimesi on vajalik murdepunkt, et käivitada ühiskondlik muutus jäätmetesse suhtumises ning nede käitlemises,” innustab Solba kõiki maailmakoristuspäevast osa võtma.

Üleilmse võrgustiku president selgitab, et Maailmakoristuspäev võimestab üksikisikuid ja kogukondi veelgi enam rõhutama oma riigi valitsustele ning ettevõtetele tungivat vajadust leida ja rakendada lahendusi ebaõnnestunud jäätmekäitlussüsteemide probleemide seljatamiseks kogu maailmas.

„Eeldatavasti osalevad Maailmakoristuspäeval kümned miljonid vabatahtlikud peaaegu kõigist maailma riikidest,” möönab Solba, ning lisab: „ÜRO tunnustus suurendab selle päeva olulisust ja nähtavust veelgi, kuna rohkem inimesi saab teadlikuks meie missioonist ja eesmärkidest.”

2024. aasta Maailmakoristuspäeva peamine sõnum – „Teeme elule ruumi!” –  rõhutab meie ühiste jõupingutuste tohutut mõju. „Koristades oma kodukohta ja ümbrust teeme me ruumi uutele võimalustele ning loome soodsa pinnase looduse vohamiseks. Samuti muudame me sellega ka kõigi kogukondade elukeskkonna turvalisemaks ja tervislikumaks,” selgitab Maailmakoristuspäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Eger Karuse.

Ta lisab, et nii looduses kui ka linnakeskkonnas koristades aitame me muuta inimeste mõttemaailma ning loome sõna otseses mõttes rohkem ruumi kõigile elusolenditele, et nautida rohealasid ning et elu looduses saaks õide puhkeda.

Koristuspäeval võib iga inimene leida endale südamelähedase paiga ja selle prügist puhtaks kraamida. Iga panus on tähtis ja vajalik. Aastate jooksul on tuhanded eestlased noppinud linnatänavatelt, metsast, randadelt ja mujalt tonnide viisi prahti. Käiste üles käärimine ja koristamine on aga parim viis mõelda korra läbi oma harjumused, valikud ning elustiil.

Maailmakoristusele registreerimine on avatud koristuspäeva kodulehel maailmakoristus.ee. Osalema on oodatud kõik – üksikkoristajad, ettevõtted ja töökollektiivid, koolid ja klassid, pered ja sõpruskonnad, külaseltsid ja huviringid ning teised. Kirja saab panna nii üksik- kui grupikoristuse, samuti saab veebilehel registreerida avaliku koristuspaiga või -aktsiooni ja soovi korral on võimalik osa võtta juba olemasolevast avalikust koristusest.

Maailmakoristuspäeva toimumist Eestis toetavad Briti Nõukogu, Neste Eesti, MTÜ Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus, OÜ Eesti Elektroonikaromu, Henkel Balti OÜ, Sky Media, Põhja-Tallinna Valitsus, Europark Estonia OÜ, D Screens Estonia OÜ ja Philip Morris Eesti OÜ.

Puhta Ilma koja rannakoristused said alguse juba suvel Ida-Virumaal ja Põhja-Tallinnas, 29. augustil tähistati Läänemere päeva suure koristusaktsiooniga Pikakari rannas. Mullu võttis Maailmakoristuspäevast osa 56 135 eestimaalast, nende seas pea 51 600 koolinoort ja lasteaialast. Maailmas osales koristuspäeval 19,1 miljonit inimest. Aktsiooniga on igal aastal seotud umbes 190 riiki.

Maailmakoristuspäeva ellukutsuja MTÜ Let’s Do It World on üks maailma suurima võrgustikuga keskkonnaorganisatsioone ning suurim kodanikuliikumine, mis on saanud alguse just siit Eestist. Kodanikualgatuse missioon on võimestada üksikisikuid, kogukondi, organisatsioone ja valitsusi, et muuta läbi ühiste tegevuste jäätmekäitluse tavad ja sektorite vahelise koostöö jätkusuutlikuks. Seitsme aasta jooksul on Maailmakoristuspäev kaasanud 91 miljonit inimest üle ilma.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta