Politsei- ja piirivalveameti info kohaselt on ainuüksi 1. juunist 25. augustini juhtunud 113 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mille üheks osapooleks on olnud jalgrattur. 113-st õnnetusest 66 juhul oli õnnetuse põhjustajaks jalgrattur, üheksa põhjustaja sõiduautojuht ja ühe õnnetuse põhjustas veoautojuht. 37 õnnetuse põhjustaja on väljaselgitamisel.

Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse juht Hannes Kullamäe selgitas, et 113-st õnnetusest 91 on toimunud asulas ning 22 väljaspool asulat. „Õnnetused juhtuvad eelkõige seetõttu, et liikluses ei osata teistega arvestada ja kiputakse oma sõiduoskusi üle hindama. Jalgratturid liiguvad võrreldes jalakäijaga üsna suurtel kiirustel ning seetõttu võivad sattuda ristmikule autojuhi jaoks väga ootamatult. Seepärast on oluline, et kõik osapooled ülekäigurajale lähenedes võtaksid hoo maha ning veenduksid, et ohtu pole,“ sõnas Kullamäe.

Ta lisas, et kõige enam eksivad ratturid sõidutee ületamisel ülekäigurajal. Kuigi liiklusseadus lubab jalgratturil sõiduteed ületada ülekäigurajal jalgrattal sõites, ei anna see jalgratturile teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust. Kõige turvalisem on ratta seljast maha tulla, veenduda, et autojuhid on ratturit märganud ning alles siis ratast käekõrval lükates teed ületada.

Kuidas rattur saab end liikluses kaitsta?

„Kuigi seaduse kohaselt peavad vaid kuni 16-aastased ratturid kiivrit kandma, on see soovitatav ka vanematele liiklejatele. Õnnetusse sattumise ja kukkumise korral aitab kiiver ära hoida suuremaid peavigastusi,“ soovitas Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse juht.

Ta lisas, et rattaga liigeldes tuleb keskenduda ainult liikluses toimuvale. „Kuulates kõrvaklappidest valjult muusikat, võib tähelepanuta jääda kiiresti lähenev oht. Samuti ei tohi rattaga sõites tegeleda kõrvaliste tegevustega, näiteks kasutada nutitelefoni,“ rõhutas Kullamäe.

ERGO kindlustuse riskijuht Mikko Pilt lisas, et kui tähelepanu ja elementaarne turvavarustus on jalgratturi jaoks esmaseks kaitseks füüsiliste vigastuste eest, siis ei kaitse need ratturit oludes, kus ta on õnnetuse põhjustaja ning tekitab kahju teiste varale või vigastab kedagi.

„Esmalt tuleb kindlasti suunata kogu tähelepanu sõitmisele ja kindlasti ei tohiks tegelede kõrvaliste tegevustega,“ sõnas Pilt. „Teisalt tasub enda ja oma vara kaitsmiseks või teistele tekitatud kahjude korvamiseks valida vastavad kindlustuskaitsed. Eestimaalased ei ole nii agarad kindlustajad võrreldes Põhjamaade või Lääne-Euroopaga. Siiski saab ennast väga paljudel puhkudel just kindlustusega kaitsta. Näiteks õnnetusjuhtumikindlustus korvab endale tekitatud tervisekahjude kulud, kodukindlustuse laiendatud vastutuskindlustus aga teiste varale või tervisele tekitatud kahjud,“ täpsustas Pilt.

„Kui auto ja jalgratta kokkupõrkes on süüdi autojuht, siis katab ratturile põhjustatud kahjud autoomanik ehk tema liikluskindlustus. Sõiduki enda kahjud saab autojuht likvideerida kaskokindlustuse abil,“ selgitas riskijuht.

Kui õnnetuse põhjustab aga rattur, siis peab ta ise maksma kinni autole tekitatud kahjud. „Sellist olukorda aitabki leevendada just nimelt kindlustus. Kui kodukindlustuse juurde on valitud laiendatud vastutuskindlustuse kaitse, on kindlustus abiks kolmandatele osapooltele tekitatud nõuete katmisel,“ täpsustas Pilt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta