Kliimamuutuste tagajärjel üha sagenevad tormid on kaasa toonud suurenenud tormikahjudega seotud kindlustusjuhtumite hulga. Kindlustusekspert jagab nõuandeid, millele koduomanikel saabuvate tormide eel kindlasti mõelda tasub.

“Tormide ajal on kõige suuremas ohus kindlasti tormituule ohupiirkonnas olevad hooned, sõidukid ning kinnistul paiknevad rajatised, nagu aiad ja väikehooned nagu kuurid ja kasvuhooned,” selgitab BTA kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Jevgeni Maksin.

Tugevad tuuled võivad kahjustada hoonete katuseid, välisfassaade, aknaid ja uksi. Samuti võivad langevad puud ja korralikult või üldse kinnitamata jäänud esemed tormituule tagajärjel lendu minna ning tekitada kahjustusi nii sõidukitele kui ka muule varale.

“Näitena võib tuua, et sel suvel põhiliselt Lätit ja Leedut räsinud ja Eestist napilt möödunud torm Kristi põhjustas ainuüksi BTA Baltikumi klientidele pea 2400 juhtumit ning sellega seoses on BTA praeguseks oma klientidele üle 6,2 miljoni euro kahjusid hüvitanud.

“Eelmisel aastal põhjustasid tormid meie klientidele ligi 200 kahjujuhtumit, mille tagajärgede kogumaksumus ulatus üle 300 000 euro ning seejuures kujunes ühe kahjujuhtumi keskmiseks maksumuseks ligikaudu 2500 eurot,” tõdeb Maksin ja lisab, et trend näitab, et seoses sagenevate tormidega on sel aastal oodata ka suuremaid tormikahjudest põhjustatud kulusid.

Kannatada saavad nii katused kui hinnalised päikesepaneelid

Enamlevinud tormikahjude tagajärgedeks on katuste ja hoonete välisfassaadide kahjustused, sealhulgas katusekatte eemaldumine, vihmaveetorude ja akende kahjustused ning tugeva tuule põhjustatud ehitise elementide purunemine. Ka päikeseenergiasüsteemid ja muud sarnased seadmed, mis asuvad hoonete katusel, on tormide tõttu haavatavad. Samuti on pea iga tormi lahutamatuks osaks puude ja suurte okste langemised hoonetele ja autodele, tuues kaasa ulatuslikke kahjustusi.

Lisaks eelmainitule tekitavad tormid tihti mitmeid elektrikatkestusi, mis omakorda põhjustavad koduelektroonika ja seadmete probleeme.

“Eriti ohtlikud on elektrikatkestused hilissügiste külmade perioodil, mil elektritoitel olevad kütteallikad lakkavad töötamast. Selle tagajärjel võib külmuda torustikes olev vedelik, mis omakorda võib päädida ulatusliku veekahju või lõhkenud torude ja kütteallikatega,” räägib Maksin.

Parim kaitse tormikahjude eest on ennetus

Tormikahjude vähendamiseks saavad inimesed astuda mitmeid ennetavaid samme, mis aitavad kaitsta nende vara ja vältida suuremaid kahjusid.

“Oluline on suhtuda oma varasse heaperemehelikult ning hooldada regulaarselt oma hoonet ja vara. Samuti on vajalik hoida silm peal vahetus läheduses olevatel ohtlikel puudel ja okstel ning lasta arboristil regulaarselt nende olukorda hinnata. Ka tasub tormieelselt kinnitada kõik lahtised esemed, et need tuulega lendu ei tõuseks ja läheduses olevale viga ei teeks,” annab ekspert nõu.

Tormijärgselt teavita kindlustust koheselt

Kui tormi järgselt ei jäänud vara siiski tormist puutumata ja vara sai kahjustusi siis kahjukäsitluste sujuvamaks muutmiseks soovitab Maksin järgida alljärgnevaid samme:

• Kahjude dokumenteerimine. Teha kahjustatud varast ja sündmuskohast võimalikult palju fotosid ja videoid enne, kui hakata kahjustatud objekti piirkonnas midagi liigutama või parandama. See on oluline materjal, mis aitab kindlustusel kahjusid hinnata.
• Ajutised parandused. Kui kahjustused vajavad kiiret sekkumist, näiteks vihmavesi tungib läbi katuse, on vajalik teha ajutised parandused, et vältida täiendavaid kahjusid. Kinnisvara kahjustumise korral saab kindlustusvõtja pöörduda abi saamiseks BTA Koduabi poole.
• Kindlustusseltsi kiire teavitamine. Võta esimesel võimalusel ühendust oma kindlustusandjaga, et kahju registreerida. Mida kiiremini kahjust teatatakse, seda kiiremini saab alustada hindamisprotsessi ja kahjude käsitlemist.
• Ära alusta lõplikke parandustöödega enne kindlustuse heakskiitu. Kuigi ajutised parandused on vajalikud, tuleks suuremaid ja püsivamaid parandusi alustada alles pärast seda kui kindlustus on kahjud üle vaadanud ja andnud heakskiidu hüvitamisele.

Eeltoodud sammud aitavad tagada, et kahju korral liiguks kahjukäsitluse protsess sujuvalt ja et kõik kahjud oleksid õigesti dokumenteeritud ja käsitletud.

Põhiliste vigadena, mida omanikud tormijärgselt teevad, toob Maksin eelkõige välja kahjujuhtumist viivitusega teatamise.

“Nagu mainitud, tuleb kindlustusandjat kahjujuhtumist esimesel võimalusel teatada ja sealjuures ka tekitatud kahju dokumenteerida. Kahjuks jätavad inimesed selle tihti tegemata,” selgitab ekspert ja lisab, et samuti on probleemiks asjatundmatu ja kooskõlastamata kahjude parandamine enne kindlustuse ülevaatust ja vale või puudulik teave kahjuteates. “Esitada tuleb täpne ja üksikasjalik info juhtunu kohta,” rõhutab Maksin.

Kuidas hinnatakse tormikahjudest taastamise kulusid?

Tormi poolt põhjustatud kahjude hindamise protsess on väga sõltuv mitmest tegurist ja kahjustunud vara iseloomust. “Üldjuhul kasutab kindlustus selleks asjatundjate hinnanguid, kohapealseid ülevaatusi ning kliendi poolt esitatud dokumente ja tõendeid, et hinnata kahju ulatust ja määrata hüvitise suurust,” räägib Maksin.

Kulude hindamise ja hüvitise määramise protsess hõlmab tavaliselt kolme etappi, kirjeldab Maksin. “Esmalt toimub kahjude dokumenteerimine, seejärel vaatab vajadusel kahju üle ekspert ning siis hinnatakse tormi tagajärjelt kahjustunud vara.”

Küll aga tasub teada, et on tegureid, mis mõjutavad kahjude hüvitamist.

“Omavastutus määrab kindlustuslepingus määratud kahju osa, mis jääb kindlustusvõtja kandja. Ka hinnatakse vara varasemat seisukorda ja väärtust ning oluline on ka kahju tõsidus ja ulatus – mida ulatuslikumad on tormikahjud, seda pikem võib olla kahjude hindamise ja hüvitamise protsess. Näiteks kui torm on põhjustanud massilisi kahjustusi paljudele hoonetele ja sõidukitele, võib kindlustusandjal olla rohkem kahjunõudeid korraga menetluses, mis võib pikendada protsessi,” selgitab kindlustusekspert.

Milline kindlustuskaitse valida, et end tormikahjude eest kaitsta?

Maksin tõdeb, et õnneks on inimesed üldiselt tormikahjusid katvatest kindlustuskaitsetest suhteliselt teadlikud, kuid rõhutab, kodukindlustusele tasub alati lisada ka vastutuskindlustus. “Sellisel puhul on klient lisaks oma vara kaitsmisele hoitud ka olukorra eest, kus koduhoovist peaks midagi lendu minema ja naabrile kahju tekitama,” ja lisab, et  küsimuste korral tasub alati südamerahuks kindlustusandjaga ühendust võtta.

“Üldjuhul sisaldub looduõnnetus kui riski kindlustuskaitse kindlustusandja koguriski paketis, kuid alati on soovitatav see enne poliisi sõlmimist üle kontrollida. BTAs kuulub loodusõnnetuse risk (kaasa arvatud torm, mille puhul tuule kiirus ületab 17 m/s) koguriskikindlustuse paketi sisse,” täheldab ekspert ning täpsustab, et kodukindlustus katab hoonetele ja kinnisvarale tekitatud kahjud.

Koduse vara kindlustus katab majas asuvate esemete, nagu elektroonika ja mööbli kahjusid, mis võivad tekkida näiteks vihmavee sissetungi või elektrikatkestuste tõttu ning kaskokindlustus kaitseb sõidukeid, aidates hüvitada tormi tõttu tekkinud kahjud, näiteks sõidukile langenud puude või suurte oksade põhjustatud kahjustused.

Oluline on meeles pidada, et kindlustuskatte ulatus võib erineda sõltuvalt poliisi tingimustest, mistõttu on soovitatav kindlustusandjaga läbi arutada, millised riskid on kõige asjakohasemad.

Lisaks peab vara omanik ja/või kindlustusvõtja käituma ise heaperemehelikult, olema hoolas ning võtma tarvitusele kõik võimalikud meetmed ja abinõud, et maandada võimaliku tormi tagajärjel tekkivaid riske.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta