Pärnu linn ei osta sellest aastast abivajavatele lastele enam päevakeskuse ja turvakodu teenust, vaid hakkab seda neile hoopis ise pakkuma. Linnavalitsuse varasemate hangete võitja ja lapsi kuni 2017. aasta lõpuni aidanud Pärnu Shalomi abikeskuse märkimisväärseid investeeringuid saanud maja, seisab nüüd tühjana, kirjutas selle aasta 28. jaanuaril ERRi veebiportaal. Kuus Shalomi töötajat koondati. Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juht Jaan Aps uurivad artiklis, kuidas selline olukord kujunes. Jagame ka nõuandeid omavalitsustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele, kuidas kõikide osapoolte vajadusi arvestades oma teenuseid arendada.

24 aastat heategevust ja sotsiaalset ettevõtlust

Lapsed, noored, pereinimesed, eakad, erivajadustega inimesed – kõigile neile sihtrühmadele pakutakse üle Eesti kodanikualgatuslikult teenuseid, mis toetavad inimeste toimetulekut ja heaolu. Need teenused on sellised, mida omavalitsused ei oska, ei suuda või ei taha ainult oma jõududega elanikele pakkuda. Lisaks reageerivad kodanikuaktivistid teenuseid ise välja kujundades kiirelt vajadustele, mille märkamiseks avalikul sektoril võib kuluda rohkem aega.

Üheks selliseks näiteks on olnud Shalomi Pärnu abikeskus, kes on erinevate riskirühma kuuluvate inimeste abistamisega tegelenud juba 24 aastat. Missiooniks on saavutada ühiskonna sotsiaalne ja vaimne tervenemine.

Shalomi veebilehelt võib lugeda, et aastate jooksul on ühingul olnud erinevad tööharud: lastemaja päevakeskus, kasutatud esemete kauplused, hingehoid, töö vabatahtlikega, rahvusvaheline koostöö ja koostöö erinevate Pärnu kirikute ja kogudustega. Tegemist on hea näitega vabaühendusest, kes panustab kogukonna heaolusse, ühendades ühte tervikusse erinevaid ressursse (sh vabatahtlik töö, annetuste kogumine, sotsiaalne ettevõtlus).

2011. aasta lõpus otsustas organisatsioon, et enam ei soovita pidevalt kolida ühelt rendipinnalt teisele ning osteti Pärnusse oma maja aadressil Rääma 40b. 1960. aastatel ehitatud majas oli algusaastatel Pärnu linakombinaadi lasteaed. Laienemine ja kasvamine oli Shalomi jaoks loomulik, sest stabiilne tulu teenuste pakkumisest andis lootust ka majaga seotud kulude katmiseks. Nimelt oli Shalomi abikeskus maja ostmise hetkeks Pärnu linnaga lepingulistes partnersuhetes olnud juba kümme aastat – just nii kaua oli laste päevakeskus tolleks hetkeks tegutsenud.

Taoline avalike teenuste hankimine ongi üheks loomulikuks koostöövormiks aktiivsete kodanike ja kohalike omavalitsuste vahel. Hangete abil ostetakse elanike heaolu toetavaid teenuseid kodanikualgatustelt, sealhulgas sotsiaalsetelt ettevõtetelt, kes lisavad väärtusena sihtrühma hea tundmise ja tihti ka vabatahtliku töö panustamise ning annetuste kogumise. Lisaks võib sihtrühma liikmetel tekkida taoliste organisatsioonide töötajatega usalduslik suhe, mis omavalitsuse ametnike ja abivajajate vahel vaid harva võimalik.

2012. aastal alustati lisaks päevakeskuse teenuse pakkumisele ka varjupaiga teenusega eelkõige abivajavatele lastele. Shalomi lastemaja tegutses laste ja perede varjupaiga ja päevakeskusena, kuhu võeti ööpäev läbi vastu hätta sattunud noori, lapsi ema või isaga ning vajadusel peregi, kui pere oli mingil põhjusel koduta jäänud. Varjupaika olid oodatud ka lähisuhte vägivalla ja tulekahju ohvrid. Lapsed ja noored võisid tulla keskusesse pikemalt mõtlemata, olgu siis põhjuseks vanemate purjutamine või muud mured, kirjutas 2012. aasta 26. mail Pärnu Postimees.

Teenusearendusse investeeriti korduvalt

Abikeskus on saanud aastate jooksul ka mitmeid investeeringutoetuseid. Näiteks saadi SAlt Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) 2011. aastal toetust laste ja perede varjupaiga ja päevakeskuse avaliku teenuse osutamise väljaarendamiseks. Lastemaja varjupaik oli lastele ajutist ööpäevast abi, tuge ning kaitset pakkuv asutus.

KÜSKi juhataja Agu Laius ütles, et teenust osutati vanemliku hoolitsuseta või ohtu sattunud lastele ning vajaduse korral abivajavale lapsevanemale või eestkostjale koos lapsega. Teenus arendati KÜSKi hinnangul välja korralikult ja seda tehti heas koostöös Pärnu linnaga ja teiste kohalike omavalitsustega.

2012. aasta 21. detsembril kirjutas Pärnu Postimees, et esimest aastat toetas lastemaja ka riik. Riigi rahaga osteti muusikariistu ja sporditarbeid. Samal aastal tekkis vajadus vastu võtta rohkem erinevate vajadustega kliente. Läbirääkimiste tulemusel partneriga leiti võimalus võtta kasutusele täiendavad ruumid. Alla 3-aastaste laste vastuvõtmine eeldas isolaatori väljaehitamist. KÜSK toetas 2016. aastal ka teenuse arendamist lähtudes kasvanud vajadusest.

Kulude kokkuhoid või õiglane tasu teenusepakkujale?

Enne käesolevat aastat on teenusepakkuja vahetunud korra varemgi, kirjutas 2012. aasta 4. jaanuaril Pärnu Postimees. Nimelt otsustas Pärnu linnavolikogu 2011. aastal lõpetada linnaasutuse Pärnu pereabikeskus tegevuse, põhjendades seda raha kokkuhoiuga. Sama aasta novembris kuulutas linnavalitsus välja laste ööpäevase varjupaigas hooldamise ja laste päevakeskuse teenuse ostmise riigihanke, mille tingimused sobisid Shalomi abikeskusele.

Pärnu linna sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukveri sõnul küsis Shalom 2012. aastal varjupaiga ja päevakeskuse teenuste eest algselt 89 784 eurot, kuid läbirääkimiste tulemusel sõlmiti linnaga leping kahe teenuse osutamiseks kogusummas 74 896 eurot. Täiendavad 15 000 eurot küsis Shalom sponsorilt.

Tol hetkel oli Pärnu linna paindlikkus avalike teenuste hankimise maastikul eeskujulikuks näiteks. Liiga paljud omavalitsused lähtuvad hankimisel vaid madalaimast hinnast, mitte sellest, milline on taolise hinnaga pakutava teenuse kvaliteet ja mõju sihtrühma heaolule. Samuti ei jälgita pea kunagi seda, kas madala hinnaga hanke võitja suudab maksta oma töötajatele (kes üldiselt ju sama omavalitsuse elanikud) väärikat töötasu.

Koostöösuhe lõpetati ette hoiatamata

Shalomi Pärnu abikeskuses olid lapsed viimati enne jõule, vahendas 28. jaanuaril 2018. aastal Aktuaalne kaamera.

„2017. aasta lõpus sai läbi kolmeaastane hankeleping ning linn kuulutas välja uue hanke teenusepakkuja leidmiseks. Ainukese pakkumise tegi Shalom, kelle küsitud teenuse hind ületas linna eelarvelisi võimalusi ligi kahekordselt, mistõttu esitatud pakkumist ei olnud võimalik edukaks tunnistada,“ selgitas Aika Kaukver.

Turvakodu teenust osutab alates 2018. aastast linna allasutus Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus, mille eesmärk on sotsiaalhoolekande teenuste osutamine. Tugikeskus asub Pärnus aadressil Oja 97. Keskusel on kuus peremaja ja tegelusmaja. Igas peremajas elab kaheksa last.

Aika Kaukveri sõnul on Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuses asendushooldusel viibivate laste arv langustrendis, samas laste turvakodu teenuse pakkumiseks vajalik taristu ja personal on olemas. Pärnu linnal oli otstarbekas mitte kuulutada hanke nurjumise järel välja uut hanget, vaid korraldada laste turvakodu teenuse pakkumine ümber. Edaspidi lahendatakse laste päevakeskuse teenuse vajadus juhtumipõhiselt.

Muutunud ajad, muutunud vajadused

Pärnu linna sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukveri sõnul oli teenusepakkuja vahetamise põhjuseks ka asjaolu, et kuna tegemist on MTÜ-ga, siis lisaks linnapoolsele finantseerimisele sai ühing rahastust ainult läbi projektide ja annetuste, mistõttu puudus Shalomil piisav võimekus personali koolitamiseks ning pädeva ja motiveeritud spetsialistide tööl hoidmiseks. Kuna laste hoolekande juhtumid on aastatega muutunud aina keerulisemaks ning valdkonnas töötamine eeldab erialast haridust ning väljaõpet, siis peamiselt vabatahtlike baasil tegutsev MTÜ Shalomi abikeskus ei suutnud tagada asjakohast ja pädevat personali.

Shalomi abikeskuse juhataja Anne Aas jääb erinevale arvamusele, leides, et Pärnu Shalomi pakkumus vastas hanketingimustele, mille kohaselt pidi pakkuja tagama, et turvakodus teenuse osutamisel on ööpäevaringselt olemas töötaja, kes on kas sotsiaaltöö-, pedagoogika- või psühholoogiaalase kõrgharidusega või muu kõrgharidusega olles sel juhul läbinud lisaks 160-tunnise sotsiaaltöö ja 160-tunnise pedagoogika täienduskoolituse.

„Pärnu Shalomi Abikeskuse MTÜ on kaasanud läbi aastate vabatahtlikke, kuid ei ole rajanud teenuseid vabatahtlike baasile. Töötajatele ja kaasatud vabatahtlikele on tehtud vastavalt hanketingimustele ja sotsiaalhoolekande seadusest lähtuvalt taustauuringud karistusregistrist. Töötajatele esitatud kvalifikatsiooninõuded vastasid haridusnõuetele hankedokumentides,“ väidab Anne Aas.

Shalomile esitatud nõuetest tuleb muuseas välja huvitav paradoks, mis valmistab muret omavalitsustele ja vabaühendustele mujalgi. Kohalik omavalitsus ei ole valmis teenusepakkujale maksma küsitud summat, ent samas kurdab, et viimane pole panustanud piisavalt ressursse töötajate kompetentside tõstmisse.

Tihtilugu tähendab see praktikas, et kodanikualgatustelt eeldataksegi alla omahinna pakkumisi töötajate ületöötamise ja vabatahtliku töö arvelt. Samas ei arvestata, et kodanikuaktivistid tunnevad üldiselt hästi sihtrühma (eriti juhul, kui aktivistideks on abivajajate lähedased) ja omavad võimekust tuua valdkonda ressursse juurde lisaks sotsiaalsele ettevõtlusele ka vabatahtliku töö ja annetuste kogumise abil.

Aika Kaukveri hinnangul tõuseb sihtrühmale osutatava teenuse kvaliteet, kuna laste turvakodu teenust osutavad uuest aastast väljaõppinud ja erialase ettevalmistusega töötajad ning laste päevakeskuse teenuse puhul on võimalik igale teenust vajavale lapsele läheneda juhtumipõhiselt, ning leida igale lapsele tema vajadustest lähtuv lahendus.

2018. aasta 28. jaanuaril ütles Aika Kaukver ERRile, et aastate eest, kui linn seda teenust pakkuma hakkas, polnud nii palju huvitegevust ja kõik pered ei saanud lastele koolitoitu võimaldada. Nüüd on koolitoit kõigile tasuta. Üks osa päevakeskuse teenusest oligi tasuta toidukord, aga seda saab ka täna koolis. Koolivaheaegade toitlustus on linnal täiendavalt korraldatud.

Kolmanda sektori olukord teenusepakkujana on ebakindel

KÜSKi juhataja Agu Laius selgitas, et täielikku garantiid demokraatlikus turumajanduslikus ühiskonnas ei saagi olla. Ja selliseid olukordi, nagu Shalomil juhtus, tuleb ikka ette.

Sotsiaalsed ettevõtted ja nende toetamine ei ole siin mingi erand võrreldes äriühingutega, mis saavad riigilt palju suuremaid toetusi ning samuti ei pruugi kestma jääda. Agu Laiuse hinnangul on olulised asjakohased arenguprogrammid, mille abil valmistatakse ette asjatundlikke inimesi nii ühingute kui ka omavalitsuste poolelt. Teadmised võimaldavad riske juba varakult paremini hinnata ja maandada, ning kavandada ka plaan juhuks, kui üks teenus ei osutu jätkusuutlikuks.

„Avalike teenuste delegeeritud osutamine ei ole Eestis laialt levinud praktika. Ikka tahavad omavalitsused kõiki teenuseid ise oma struktuuride ja asutuste kaudu osutada. Shalomi abikeskus oli heaks näiteks, et on võimalik väga hästi teenust osutada ka hankelepingu alusel. Pärnu linnavalitsuse otsus loobuda MTÜlt teenuse tellimisest annab ulatuslikuma tagasilöögi. MTÜd kogu Eestis ei julge enam nii kindlalt avalikke teenuseid arendama hakata. Nad ei tegele enam nii energiliselt selle valdkonna arendamisega,“ selgitas Agu Laius.

Aika Kaukveri sõnul Pärnu linnavalitsus siiski jätkab ka täna mitmetelt MTÜdelt erinevate sotsiaalvaldkonna teenuste ostmist, sh supiköögi, vältimatu toidu- ja riideabi, noorte psühholoogilise nõustamise, pikaajaliste töötute toimetulekule suunatud sotsiaalõppe, sõltlaste tugiteenuse, kodutute varjupaiga ja päevakeskuse teenust. Läbi aastate on erinevaid teenuseid pakkunud erinevad MTÜd. Kõik teenuse pakkujad leitakse hangetega, teenuste osutamise hankeperioodid on olnud nii ühe-, kahe- kui kolmeaastased. Kuigi hind on täna tõesti peamine kriteerium valiku tegemisel, ei saa pakkumisel osutuda valituks pakkuja, kellel puudub varasem kogemus valdkonnas, selge nägemus teenuse kontseptsioonist, kvalifitseeritud personal jms.

Leevendust pakub riskide hajutamine

„Riigisektoril peaks olema avalike teenuste arendamiseks ja käivitamiseks pidevalt töötav toetusprogramm, mis võimaldab vajaduse korral ühingul saada toetust oma tegevuse ümberkorraldamiseks, uute teenuste väljaarendamiseks ja uute partnerite leidmiseks. Praegune KÜSKi ressurss jääb sellise süsteemse programmi ülalpidamiseks napiks. Vaja oleks nõustamise ja konsultatsiooni võimalust,“ arvas Agu Laius.

Aika Kaukveri hinnangul saab KOV abistada sotsiaalseid ettevõtteid kindlasti koolitamisel ning kaasata neid valdkonna arengusuundade kujundamisse, et partnerid oleksid kursis valdkonnas kehtivate regulatsioonidega ja oskasid oma eesmärke seades arvestada KOVi planeeritud arengusuundadega. „Minu hinnangul tagab järjepidevuse eelkõige pidev areng, valmisolek muutusega kaasa minna ja paindlikkus erinevate teemadega tegelemisel,“ lisas Kaukver.

„Riske aitab maandada, kui ühingus on käivitatud rohkem tegevusi kui üks, kui ühing ei sõltu vaid ühest partnerist, kui ühing on välja arendanud ka tasuliste teenuste pakkumise. Alati on oluline pidev suhtlemine oma partneritega nende tulevikukavade üle,“ soovitas Agu Laius.

Loe SEVi veebist lisaks nõuandeid kohalikele omavalitsustele, kes soovivad sotsiaalsetele ettevõtetele avalikke teenuseid delegeerida või seda juba teevad. Artiklist leiad ka nõuanded kodanikuaktivistidele, kes soovivad aidata oma sihtrühma just avaliku sektori rahastusel pakutavate teenuste abil.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta