Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvõttel vahetasid ligi 40 lambakasvatajat üle Eesti neljapäeval Järvamaal kogemusi, kuidas lambaid huntidele kättesaamatult pidada.  Huntide arvukus ning lammaste murdmiste arv on peale 2011. aasta hüppelist kasvu märgatavalt vähenenud, kuid sobilike lahenduse laiaulatuslikumal kasutamisel saab kiskjate rünnakuid koduloomadele veelgi vähendada.

ELFi juhatuse esimehe Silvia Lotmani sõnul on hunt meie looduse lahutamatu ja väga oluline osa, kelle naabrus on loomakasvatajailt ikka tähelepanu ja hoolt nõudnud. „Kahjude ärahoidmiseks on mitmeid ennetusviise: hundikindel karjaaed, karjavalvekoerte pidamine, loomade ööseks lauta või ööaedikusse ajamine,“ tõi Lotman näiteid. „Hundid söönud ja lambad terved on täiesti võimalik.“

Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul on suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava kohaselt Eestis sobiv hundi arvukus vahemikus 15–25 hundikarja ehk 150-250 hunti. Viimaste aastate suurim hundi arvukus oli 2011. aastal, mil loendati 31 pesakonda.

See tõi kaasa aastas üle 1000 lamba murdmise ja terava avaliku debati. „Küttimiseks limiitide määramisel arvestatakse kokku lepitud 20 hundikarja piiri ning tänaseks on arvukus reguleeritud taas normi piiresse. Märgatavalt on vähenenud ka lammaste murdmised, piirdudes tänavu ca 600 lambaga," selgitas Männil.

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni jahinduse spetsialist Uno Treier selgitas õppereisil osalenutele võimalusi riigipoolsete toetuste taotlemiseks kiskjakahjustuste ennetamiseks ja kahjude kompenseerimiseks. Treier rõhutas, et igast kiskjaründest on Keskkonnaametile tarvis teada anda kohe peale rünnaku avastamist.

Riik hüvitab karjapidajatele pool kiskjakindla karjaaia rajamiseks tehtud kulutustest, karjaaia rajamiseks annavad nõu Keskkonnaameti jahinduse spetsialistid. Lambakasvatajate sõnul on aia rajamine suur investeering, aga tasub end pikas perspektiivis ära. Kuigi Keskkonnaametist toetuse taotlemise protsess on aeganõudev, aitab korralik aed tulevikus vältida kiskjaründeid ning tekkivat rahalist ja moraalset kahju.

Sarnane õppereis toimus möödunud nädalal Saaremaa lambakasvatajatele, kes väisasid Rapla- ja Harjumaa talusid. Saaremaale, Eesti tihedaima lambaasustusega maakonda, asusid hundikarjad taas mõne aasta eest ning seal on konflikt võsavillemiga olnud kõige teravam.

Hundi rolli ja kaitse olulisuse rõhutamiseks on hunt valitud käesoleva aasta loomaks. Aasta looma valisid Eesti Terioloogia Selts, Looduskalender, Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsaselts, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri Loodusesõber. Hundiaasta teemalisi kirjutisi saab lugeda Looduskalendri kodulehel  ja Loodusajakirja kodulehel.

Täpsem info kahju ennetamise ja hüvitamise kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta