Oikeutta Eläimille, Soome organisatsiooni, mis võitleb loomade eest, aasta alguses avaldatud uurimus karusnahatööstusfarmide kohta jahmatas kogu Euroopat ning pani mitmes riigis inimesed loomade nimel protestima.

Rahvusvaheline protestiaktsioon, mis toimus 22. märtsil, leidis Eesti Karusnahavaba ühenduse andmetel aset ligi 10 riigis Soome suursaatkondade ees ning selle raames esitati mitmeid palvekirju, mis rõhutasid karuloomadefarmide keelustamise vajalikkust.

Aastaga ei ole midagi muutunud

Ühtlasi nõuavad loomade õiguste eest võitlejad ka peaminister Mari Kiviniemi tagasiastumist. Väidetavalt on Kiviniemi tuntud karusnahatööstuse toetaja, kes saab finantseeringu oma valimiskaampaaniateks just nimelt karusnahatööstusest.

Eelmise nädala protestiüritustele sarnased solidaarsusaktsioonid toimusid mitmetes riikides Soome saatkondade ees juba teist aastat järjest. Toona lubasid Soome ametivõimud pärast möödunud aasta alguses avaldatud šokeeriva materjali ilmsikstulekut Soome karusloomade tegelikust olukorrast ja elutingimustest asja käsile võtta.

Selle aasta alguses avalikustatud uue uuringu tulemused näitasid aga, et sisuliselt ei ole midagi muutunud ja olukord on sama kohutav nagu ennegi, kirjutab tarhauskielto.fi loomafarme puudutavaid tulemusi kokku võtvas artiklis.

Kõrged lootused keelu saavutamiseks

Karusnahavaba Ühenduse aktivisti Kristina Meringi sõnul osales Soome karusloomakasvanduste toetusmeeleavaldusel Tallinnas kaheksa inimest. Ürituse põhiliseks eesmärgiks oli Meringi kohaselt esitada Soome suursaadikule kiri, milles rõhutati karusloomafarmide keelu vajalikkust.

Lisaks toimusid protestiaktsioonid ka Kopenhaagenis, Stockholmis, Petrozavodskis, Oslos, Dublinis, Londonis, Madriidis, Viinis ning Ateenas.

„Hetkel on lootused karusloomakasvanduste keelu saavutamiseks kõrged, kuna Soome ühiskond on astunud suuri samme keelule lähemale,“ ütles Merin. „Avalik arvamus erinevate internetiküsitluste põhjal on keelu poolt, erinevates linnades on toimunud mitmeid massimeeleavaldusi sadade ja sadade inimestega, mitmed Soome avaliku elu tegelased on keelu poolt sõna võtnud,“ lisas ta.

Hispaania aktivistid alla ei anna

Ka Hispaanias on teema leidnud vastukaja ning ajanud tagajalgadele mitmed loomade õiguste eest võitlejad. Nii avaldasid Soome saatkonna ees Madridis meelt ka kohalikud aktivistid, kes kandsid plakateid, mil oli kujutatud hiljutises uuringus avaldatud pilte armetus seisundist loomadest Soome karusloomafarmides.

Kuna Soome suursaadik ei soovinud hispaanlastest meeleavaldajaid vastu võtta, otsustasid viimased oma pöördumise valjuhääldi abil ikkagi ette lugeda, mille tulemusena oli saatkonna esindaja sunnitud loomafarmi vastased ära kuulama ning lubama, et edastab nende avalduse suursaadikule isiklikult.

Kogunemise ajal näitasid ka mõned Hispaanias viibivad Soome kodanikud oma toetust protestile ja ettepanekule keelata Ühendkuningriikide ja Austria eeskuju järgides karusloomafarmid ka Soomes.

Teiste organisatsioonide ja ühenduste seas kutsub  ka  Hispaania loomakaitseorganisatsioon FAADA jätkuvalt oma kodulehel inimesi üles seoses Soome eelseisvate valimistega suursaadikutele ning võtmeisikutele kirjutama, et „kasukafarmid“ ära keelataks või neis paremad elamustingimused loodaks.

Õõvastavad uuringutulemused

Protestide põhjuseks on uuring, mille läbiviimiseks külastasid Oikeutta Eläimille liikmed Soomes 2010. aasta jooksul enam kui 80 karusloomafarmi, mis moodustab ligi 10% kogu farmide arvust riigis.

Tegemist on kõige põhjalikuma sisevaatega Soome karusnahatööstusesse, mis kunagi valminud. Uuringu tulemused on aga õõvastavad.  Muuhulgas leiti jäsemeteta, vigastatud, oma surnud kaaslastest toituvaid ja tõsiste psühholoogiliste häiretega loomi.

Enam kui 90%-s külastatud farmidest oli loomi, kes põdesid silmapõletikku ning kes mitmel juhul ei saanud oma silmi üldse avada. Rohkem kui pooltes farmides leidus ka vigastatud kõrvadega loomi. Lisaks oli ligi kolmandikus külastatud karusloomafarmidest lahtiste haavadega loomi.

Litsents ei loe

Sealjuures on 30% tegutsevatest karusloomafarmidest ametlikult litsenseeritud. Litsents peaks loomakasvatajate endi sõnul tagama loomade heaolu. Tegelik olukord on neis farmides aga uurijate sõnul samasugune või isegi hullem kui litsenseerimata asutustes.

Ühes sertifitseeritud farmis, mida külastati kolme kuu jooksul kolm korda, elasid vigastatud ja igemepõletikus loomad, kes olid jätkuvalt samas olukorras ja ravimata igal järgneval külastuskorral, mis tähendab, et kolme kuu jooksul ei oldud neile pööratud mingisugust tähelepanu.

Oikeutta Eläimille uurimus hõlmab endast karusloomakasvandusi 35 maakonnast üle Soome. Enamik külastatud farme asuvad Lääne-Soomes, kuna suur hulk karusloomakasvandustest asub seal.

Probleemideta pole Eestigi

Karusnahavaba Ühenduse andmetel karusloomakasvadusega probleeme ka Eestis ning siingi võiks pikemas perspektiivis olla eesmärgiks nende keelustamine. Ühtlasi tegeletakse ühenduse sõnul ka ka tarbijate teavitamise ning karusnahka müüvate poodide mõjutamisega loomasõbralikemate materjalide kasuks otsustama.

Pinnuks silmas on ühendusele aga Eestis asuv Baltimaade suurim karusloomafarm AS Balti Karusnahk. „Sel farmil puudub tegevusluba, kuna loomade elutingimused pole seadusest tulenevate nõuetega kooskõlas ning korduvatest trahvidest ning hoiatustest hoolimata jätkavad nad tegutsemist, kuna võrreldes kasumiga on trahvisummad peenraha,“ ütles ühenduse aktivist Kristina Mering.

Tema sõnul on probleemiks ka asjaolu, et inimesed pole kursis, et siingi tegutsevad karusloomafarmid, kes igal aastal tapavad tuhandeid loomi ja saadavad nende nahad peamiselt Kopenhaageni karusnahaoksjonile.

Vaata kokkuvõtvat videot Oikeutta Eläimille uuringutulemustest siit.

Allikad: FAADA, Igualdadanimal.org , Oikeutta Eläimmille uurimus

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta