Täna Peterburis toimuval Läänemere päevale pühendatud konverentsil kiideti heaks ajakohastatud tegevuskava Soome lahe kaitseks. Sellega tõhustavad kõik kolm Soome lahe riiki oma tegevusi merekeskkonna hea seisundi tagamiseks.

Soome laht on Eestit, Soomet ja Venemaad ühendav mereala, mille seisundi eest vastutavad kõik kolm riiki ühiselt. Lahe seisundit ohustavad peamiselt meretransport ning linnadest ja maismaalt jõgedega merre jõudvad saasteained.

Täna Peterburis toimuval Läänemere päevale pühendatud konverentsil ajakohastasid Eesti, Soome ja Venemaa esindajad tegevuskava Soome lahe kaitseks. Kuna lahte mõjutavad mitmed meretranspordist ja muud inimtegevusest tulenevad ohud, on esmatähtis ennetada saasteainete sattumist vette.

Näiteks lahe eutrofeerumise leevendamiseks on vaja vähendada peamiselt fosfori ja lämmastikuühendite sattumist merre, eriti suurt tähelepanu tuleb seejuures pöörata väikeste reoveepuhastite efektiivsusele.

Lahte sattuvate ohtlike ainete leviku piiramiseks tuleb edaspidi parandada arvepidamist ohtlike ainete leviku kohta – selgitada, millistest toodetest need pärit on ning kuidas nad liiguvad. Ainult nii saab tõkestada ohtlike ainete sattumist merre.

Aastaks 2030 prognoositakse Soome lahel 30protsendilist meretranspordi kasvu ning samavõrra suureneb ka reostusõnnetuste tekke risk. Seetõttu on vaja arendada Soome lahega piirnevate riikide võimekust reostusõnnetustega toimetulekuks.

„Kõige väärtuslikum osa Soome lahe kaitse tegevuskavast on teadlaste vaheline koostöö ning riikide koordineeritud mereseire,“ märkis Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ning lisas, et see võimaldab saada tervikpildi lahe seisundist ning probleemide lahendamiseks rakendatavate meetmete mõjust. „Näiteks just tänu ühisseirele on tuvastatud, et mereelustikule ohtlike ravimijääkide leidumine ei ole mingi juhuslik probleem üksikutes merelahtedes, vaid üha süvenev mure kogu Soome lahe piirkonnas,“ ütles Reisner.

Kolmepoolse koostöö üheks teemaks oli ka olukord Peterburi lähedal olevas ning Soome lahte ohustavas Krasnõi Bori jäätmehoidlas. Venemaa esindajad kinnitasid, et jäätmehoidla on pideva jälgimise all ning koostöös kohalike ning rahvusvaheliste programmidega plaanitakse selle korrastamist. Hea näite ning eeskujuna selliste reostusohtlike objektide ohutuks tegemisel tõid Venemaa esindajad välja Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla.

Läänemere päeva tähistamine on seotud Läänemere merekeskkonna kaitse koostööga, mis sai alguse riikidevahelise kokkuleppe allkirjastamisega 22. märtsil 1974. aastal Helsingis. Läänemere päeva tähistatakse tavapäraselt Peterburis rahvusvahelise merekeskkonnaalase konverentsiga.

Läänemere riikide koostöö mere kaitseks põhineb Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioonil, mis seab riikidele eesmärgid ja kohustused mere kaitse tagamiseks. Konventsiooniga on ühinenud kõik Läänemereäärsed riigid.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta