Soome laht vajab riikide tähelepanu ja tunnustust

Peterburis toimunud rahvusvahelise ökoloogiafoorumi teine päev pühendati Soome lahe aastale. Soome laht on oluline elukeskkond vee-elanikele, kelle heaolu mõjutab riikide majandust laiemalt.

Eesti, Soome ja Venemaa teadlased teevad tihedat koostööd, et selgitada välja Soome lahe praegune olukord ja teha ettepanekuid selle parandamiseks. Teema-aasta avaüritused Helsingis ja Tallinnas on juba toimunud ning arutelud jätkusid Peterburis.

Soome laht on riikide ühine veekogu, seetõttu tuleb olukorra parandamiseks kõikidel korraga panustada.  Selleks, et teadlaste soovitused ka ellu viidaks, on tähtis sõlmida riikide vahel kõrgetasemeline kokkulepe ja neist kinni pidada. „Meie koostöö ei lõpe deklaratsiooni allkirjastamisega, vaid sisuline töö alles algab ning ühine tegevus saab olema senisest veelgi tihedam,“ rääkis Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv.

Teadustegevuse kõrval on oluline pöörata rohkem tähelepanu keskkonnaharidusele ja -koolitusele, kuhu kaasata laheäärseid elanikke kõigis kolmes riigis. Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma esindaja Mihhail Slipentšuk rõhutas, et Soome lahe aasta võiks olla eeskujuks teistele koostöödele, mis puudutavad piirialasid ja veekogusid.

Eelmine rahvusvaheline Soome lahe aasta toimus 18 aastat tagasi. Siis oli peamine tähelepanu pööratud olme- ja tööstusreovee puhastamisele ja ohtlike jäätmete käitlusele. “Tollal kokku lepitud tööd on tehtud ja see on laheveele hästi mõjunud. Siiski on suur hulk tööd veel ees, mis nõuab ühist tegutsemist.

Kindlasti peame arvestama tiheneva laevaliiklusega, mis suurendab naftareostuse ohtu. Soome laht on väga haavatav ning sellisteks riskideks tuleb senisest paremini valmistuda,” rääkis Talijärv. Tulevikus suureneb ka merepõhja rajatiste, kaablite ja torude ning tuuleparkide hulk. Samuti kasvab turism merel ja randadel, mistõttu on vajalik rajada uusi väikesadamaid. “Oluline on kaardistada nende arenduste mõju ja leida lahendused, et me ei kahjustaks mereloodust,” lisas Talijärv.

Kalanduse mõistes on Soome laht väga oluline elupaik ja selle elukeskkonna säilimine väärib suurimat tähelepanu ja tunnustust. „Eesti kalatööstuse olulisimateks liikideks on kilu ja räim, millest ligi pool pärineb just Soome lahest. Samuti on olulised rannikumere kalaliigid nagu ahven, meritint, siig ja lõhe, rikastades rannakalanduse säilimist. Nende liikide saagikus näitab viimastel aastatel tõusuteed, mis annab tunnistust elukeskkonna paranemisest,“ rääkis foorumil Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.

Eesti, Soome ja Venemaa ühise Soome lahe aasta 2014 eesmärk on tõhustada kolmepoolset koostööd lahe keskkonnaseisundi parandamisel. Teadlased teevad ühiseid uurimusi, et täpselt välja selgitada lahe praegune olukord ning teevad uurimistulemuste põhjal ettepanekuid kuidas seda parandada ja säästlikult kasutada.

Aasta patroonideks on kõigi kolme riigi presidendid. Toimub hulgaliselt sündmusi, mis tutvustavad elanikele Soome lahega seonduvat. Aasta tippsündmuseks on kolmepoolse deklaratsiooni sõlmimine, mis kätkeb endas tähtsamaid meetmeid Soome lahe tervise parandamiseks. Lisaks paneb see paika esialgsed piirid mere kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks kuni aastani 2021.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta