Soome haridus kuulutati maailma parimaks 2006. aasta PISA (Programme for International Student Assessement) uuringu tulemuste põhjal. PISA abiga selgitatakse iga kolme aasta tagant 15-aastaste noorte taset lugemisoskust, matemaatikat ja loodusteadusi sisaldavates õppeainetes. Bioneer vaatles põhjuseid, mis teevad Soomest maailma parima koolisüsteemiga riigi.

Võrdsus kõigil tasanditel

Soome koolisüsteemi võtmesõna on võrdõiguslikkus. Võrdõiguslikkus tähendab seda, et igal Soome lapsel on võrdsed õpivõimalused hoolimata tema soost, vanemate sissetulekutest, elukohast, kultuurilisest ja usulisest taustast.

Võrdõiguslikkus tähendab Soomes ka seda, et kõik lapsed saavad tasuta hariduse. Vastavalt Soome kooliseadusele tähendab tasuta haridus ka tasuta õppevahendeid, koolitoitu, tervishoidu, hambaravi ja transporti kooli ning kodu vahel. Soomes on igal õpilasel õigus kohale oma lähikoolis. Kui vanemad tahavad oma lapse panna õppima mujale, siis peavad nad ise lapse sõidud ise kinni maksma. Toimetulekuraskustes pered saavad kohalikelt omavalitsustelt abi ka laste huvialaringide ja vaheajaürituste eest tasumisel. 

Soomes peetakse tähtsaks seda, et kohustuslikus kooliastmes (vanuses 7-16) saaksid lapsed võimalikult võrdse hariduse, mille põhjalt on hiljem võimalik minna edasi õppima seda, mida iganes soovitakse. Seepärast on ka katsed esimestesse klassidesse haruldus. Eranditeks on näiteks muusikaklassid. Mõned koolid korraldavad katseid 3.klassi eel, sest siis algab paljude ainete süvaõpe.

Õpilasi ei jäeta klassi kordama ja probleemseid lapsi aidatakse. Kõik lapsed õpivad sama õppekava järgi. Soome koolid on kohustatud tagama eriõppe õpiprobleemidega lastele. Eesmärgiks on võetud, et ükski laps ei jääks õppimises maha. Vajadusel saavad lisaõpet ka võimekamad lapsed.

16-aastastel on võimalus valida kas kutse- või keskharidus. Enamik neist ka ühe valib. Väljakukkujate hulk on väga madal.

Kõrgharidus on Soomes samuti tasuta ja ligi 65% noortest täiskasvanutest seda võimalust ka kasutab.

Ettevalmistus kooliks

Soomes hakkavad lapsed käima eelkoolis 6-aastasena ja 7-aastasena minnakse tavalisse kooli. Eelõpetus on vabatahtlik, ilma ametliku hindamiseta ja tugevat alusbaasi loov õppevorm.

Eelõpetust jagatakse kas laste päevakodus või koolis, vastavalt sellele, kuidas on vallale mugavam. Soomes osaleb eelõpetuses üle 90% vastavas vanuses lastest. Eelõpetuses ei jagata materjali õppeaineteks, vaid käsitletakse teemade järgi.

Soome lapsed lähevad tavaliselt kooli seitsme-aastaselt ja kohustuslik kooliaeg on üheksa aastat. Kahel esimesel kooliaastal on pearõhk põhioskuste õpetamisel, eesmärk on õppida ära lugemise ja kirjutamise põhioskused ning matemaatikas arvudest arusaamine. Järjest enam panustatakse Soomes ka sotsiaalsete oskuste õpetamisele.

Soome haridussüsteemis väärtustatakse esimeste aastate õpet sedavõrd, et algõpetajad ehk esimese ja teise klassi õpetajad saavad oma palgale niinimetatud algõpetuslisa. Palgalisa suureneb veelgi, kui nad on spetsialiseerunud ka kooliastujate õpetamisele. Tänu suuremale palgale võib algõpetajate seas kohata ka meespedagooge.

Kool on kodune

Soomes on võetud eesmärgiks muuta koolid võimalikult hubaseks ja koduseks - kooliastmed on eraldi, majad väikesed ja kõledaid koridore ei ole. Klassiruumid on sisustatud vabamalt. Sirgetes ridades istumist Soomes ei tavatseta kasutada. Kooli tulles saab iga laps suure sõbra, kelle peamine ülesanne on vaadata, et tema hoolealune poleks üksi ega tõrjutud.

Kõige hullem rikkumine on kiusamine ja kõige koledam karistus on teistest eraldatult õppimine.

Soome koolid on kohustatud vastutama oma õpilaste eest. Selle nõudmisega loodetakse vähendada puudumisi, edasijõudmatust, suitsetamist, kiusamist ja stressi. Soome koolid hoiavad peredega tihedat kontakti.

Vähem aega koolis

Soome haridussüsteem eelistab kvaliteeti kvantiteedile. Haridus saadakse kätte meeldivalt. Selleks ei pea ülipikalt klassiruumides istuma ja lõpmatuseni koduseid töid tegema.

Soome õpilased veedavad võrreldes teiste arenenud riikide kooliõpilastega kõige vähem aega klassiruumis. Kui USA-s alustavad mõned eelkoolid 3-aastaste lastega, siis Soome lapsed registreeritakse eelkooli 6-aastaselt ja tavakoolis alustatakse 7-aastaselt. Koolipäevad on Soome lastel lühemad, aga vaheajad on seevastu pikemad. See muudab laste harimisel perekonna ja kooli koostöö oluliseks.

Mõistlik hindamine

Soomes kasutatakse laste hindamiseks peamiselt numbrihindeid skaalal 4-10, arenguvestluseid ja laste enda hinnangut õppetegevusele.

Tunnistusi saavad Soome lapsed kaks korda aastas. Esimese ja teise klassi õpilasi hinnatakse kirjeldavate terminitega nagu näiteks “oskab hästi”, “oskab” või “vajab lisatööd”. Vanemad õpilased saavad numbrihindeid.

Arenguvestlusel kohtuvad lapse õpetaja ja hooldajad. Ka laps ise võib vestlusel osaleda. Läbi räägitakse nii edusammud kui ka parandamist vajavad teemad.

Lapsed peavad ka ise oma õppeedukust hindama ja vastavalt tehtud hinnangule oma tegevust suunama.

Õpetaja amet on au sees

Soome on kogu maailmas ainulaadne selle poolest, et õpetajakutse on seal väga kõrges hinnas. Keskkoolilõpetajate eelistuste pingerida juhib just õpetajaamet. Õpetaja saab Soomes võrreldes teiste ametitega pigem keskmist palka. Ameti muudab populaarseks levinud arusaam, et õpetajast sõltub, millises maailmas me homme elame.

Soome riik näeb õpetajas missioonitundega inimest, kes on ise pädev oma tööd kujundama. Kuna õpetajakoolituse nõuded on kõrged, siis antakse õpetajatele ka rohkem vabadust. Õpetajalt nõutakse teadusliku mõtlemise ja metoodilise aparatuuri valdamist ning ülikoolis õppides peab ta osalema tõsiseltvõetavas teadustöös. Magistrikraad on enamasti olemas ka väikeste laste õpetajatel.

Soome klassid ei ole alati väikesed, kuid seal on enamasti kohal mitu õpetajat. Pedagoogid ise on sellise töökorraldusega rahul, sest mitmekesi on töö palju tõhusam.

Hea haridus mainekujundajana

Soome õpilased on PISA uuringus olnud väga edukad. Soomlased on haridussüsteemi edu oskuslikult pööratud riigi mainekujunduse komponendiks. Teemat on kajastatud nii tuntud teadusajakirjades, ajalehtedes, televisioonis, raadios kui ka internetis. Haridusime on Soome jaoks kasulik müügiartikkel.

Soomes ei ole kooliharidus mitte ainult õiglane ja taskukohane, vaid on ka tore ja kodune. Inimlikkus ja läbi mõeldud otsused ongi Soome edu alused.

Allikas: Al Gore „World Changing“, www.postimees.ee, www.finland.ee

Sarnased artiklid