Ajalehes Postimees 14.02.2025 avaldatud artikkel "Ei aita ka majanduslangus Ametnike arv kasvab kui pärmi peal" on eksitav. Võrreldud on 2023. ja 2024. aasta neljandat kvartalit, mis ei näita tervikpilti, kuna kvartalite vahel on suured kõikumised. 

Artiklis viidatakse, et kui võrrelda omavahel 2024. aasta neljanda kvartali ja 2023. aasta neljanda kvartali hõivatute arvu, oli kasv alla 2000 inimese. Tehakse järeldus, et hõivatute arv kasvas avalikus sektoris aastaga 10 000 inimese võrra ning vähenes erasektoris pea 8000 võrra. Selliste järelduste tegemiseks on artiklis kasutatud Eesti tööjõu-uuringust pärinevat avaliku sektori töötajate arvu. Tööjõu-uuringu peamine eesmärk on jälgida Eesti tööturu põhinäitajate (tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr) olukorda.

Avaliku sektori töötajate arvu on selle abil jälgitud alates 1995. aastast, sest riigis puudus sel ajal parem andmeallikas. Tööjõu-uuring on valikuuring, mis tähendab, et küsitletakse väheseid inimesi ja nende vastused laiendatakse statistilisi meetodeid kasutades kogu elanikkonnale. Igas kvartalis vastab uuringule umbes 4300 inimest. Artiklis viidatakse, et kui võrrelda omavahel 2024. aasta neljanda kvartali ja 2023. aasta neljanda kvartali hõivatute arvu, oli kasv alla 2000 inimese.

Tehakse järeldus, et hõivatute arv kasvas avalikus sektoris aastaga 10 000 inimese võrra ning vähenes erasektoris pea 8000 võrra. Selliste järelduste tegemiseks on artiklis kasutatud Eesti tööjõu-uuringust pärinevat avaliku sektori töötajate arvu. Tööjõu-uuringu peamine eesmärk on jälgida Eesti tööturu põhinäitajate (tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr) olukorda. Avaliku sektori töötajate arvu on selle abil jälgitud alates 1995. aastast, sest riigis puudus sel ajal parem andmeallikas. Tööjõu-uuring on valikuuring, mis tähendab, et küsitletakse väheseid inimesi ja nende vastused laiendatakse statistilisi meetodeid kasutades kogu elanikkonnale. Igas kvartalis vastab uuringule umbes 4300 inimest. 

 

Jälgida tasub aastaseid näitajaid ja nende muutusi 

 

Kui kvartaalsed kõikumised nii üles- kui ka allapoole on valikuuringu andmetes väga suured, on mõistlikum jälgida aastaseid näitajaid ja nende muutusi. Tööjõu-uuringu andmetel on avaliku sektori töötajate arv 2023. ja 2024. aastate võrdluses vähenenud 1000 inimese võrra. 

Viimastel aastatel on Rahandusministeerium avaldanud andmeid avaliku sektori töötajate arvu kohta. Need andmed põhinevad administratiivsetel andmeallikatel. Avaliku sektori töötajate arvu kõikseks jälgimiseks on täna parim allikas just Rahandusministeeriumi poolt avaldatav statistika. Tegu on andmestikuga, mida kasutatakse Eestis avaliku sektori tööjõuvajaduste planeerimiseks ja poliitikakujundamiseks. Nendel andmetel oli 2023. aastal Eestis ametnikke ligikaudu 20 000, avalikus sektoris teenistujaid kokku 137 000.  

Erinevus tööjõu-uuringu ja rahandusministeeriumi statistika vahel tuleneb eelkõige definitsioonide erinevusest. Tööjõu-uuringu metoodika on välja töötatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni poolt ning selle kohaselt loetakse töötavaks ehk hõivatuks kõiki inimesi, kes ühe konkreetse nädala jooksul töötasid vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu. Hõivatute hulka loetakse muu hulgas ka vanemahüvitist saavad lapsehoolduspuhkusel olevad inimesed. Uuringu metoodika näeb ette, et inimese töötamise fakt on ütluspõhine.  

Riigi vajadustele vastava era- ja avaliku sektori töötajate arvu info võiks tulevikus olla ainult registripõhine.  

 

Jälgida tasub aastaseid näitajaid ja nende muutusi 

 

Kui kvartaalsed kõikumised nii üles- kui ka allapoole on valikuuringu andmetes väga suured, on mõistlikum jälgida aastaseid näitajaid ja nende muutusi. Tööjõu-uuringu andmetel on avaliku sektori töötajate arv 2023. ja 2024. aastate võrdluses vähenenud 1000 inimese võrra. 

Viimastel aastatel on Rahandusministeerium avaldanud andmeid avaliku sektori töötajate arvu kohta. Need andmed põhinevad administratiivsetel andmeallikatel. Avaliku sektori töötajate arvu kõikseks jälgimiseks on täna parim allikas just Rahandusministeeriumi poolt avaldatav statistika. Tegu on andmestikuga, mida kasutatakse Eestis avaliku sektori tööjõuvajaduste planeerimiseks ja poliitikakujundamiseks. Nendel andmetel oli 2023. aastal Eestis ametnikke ligikaudu 20 000, avalikus sektoris teenistujaid kokku 137 000.  

Erinevus tööjõu-uuringu ja rahandusministeeriumi statistika vahel tuleneb eelkõige definitsioonide erinevusest. Tööjõu-uuringu metoodika on välja töötatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni poolt ning selle kohaselt loetakse töötavaks ehk hõivatuks kõiki inimesi, kes ühe konkreetse nädala jooksul töötasid vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu. Hõivatute hulka loetakse muu hulgas ka vanemahüvitist saavad lapsehoolduspuhkusel olevad inimesed. Uuringu metoodika näeb ette, et inimese töötamise fakt on ütluspõhine.  

Riigi vajadustele vastava era- ja avaliku sektori töötajate arvu info võiks tulevikus olla ainult registripõhine.