Kalade  liigirikkust saab tundma õppida  Peipsi rekordkalade äraarvamismängus. Äsja ilmunud Eesti mageveekalade määramislehelt leiab lisaks liikidele ka kalade alammõõdud ja viiteid kalandusteavet andvatele veebilehtedele. Kalade määramise süsteemi on koostanud Anu Metsar Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskusest. Määraja on leitav siit. Kõik materjalid on saaadval ka vene ja inglise keeles.

Mustvee külje all Tiheda külas ootab külastajaid projekti toel uuendatud püsinäitus „Peipsi järve elu tuba“ ning Tartus uusi ehituslahendusi tutvustav näitus „Läbipaistev loodusmaja“. Peipsi järve näitusel oodatakse peresid ja kooliklasse tutvuma käed külge eksponaatidega – Peipsi pusledest kuni linnubingoni. Tartu loodusmaja näitus kutsub tutvuma maja vee-, energia- ja jäätmeringlusega ning uurima talveaeda ja pargirajatisi. Lisaks on projekti toel avatud ligi 10 näitust ka Lätis ja Venemaal.

Aastaringselt avatud näituste toel viiakse õpilastele läbi erinevaid õppekava toetavaid programme, kuid näitusi saab uurida ka omal käel.

Septembris lõppeva Eesti-Läti-Vene koostööprojekti  „Inimene ja loodus” üldeesmärk oli ühistegevuste kaudu tõsta inimeste teadlikkust säästvast arengust ja looduskaitsest Eesti-Läti-Vene projektipiirkonnas ning arendada projektis osalevaid keskkonnahariduskeskusi.

Projekti kogumaksumus oli ligi 1,5 milj eurot, millest 1 349 979 eurot on Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi toetus. Lisaks Eesti-Läti-Vene programmile kaasfinantseeris Peipsi Koostöö Keskuse ja Tartu Keskkonnnahariduse Keskuse tegevusi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti juhtpartner oli Läti Loodushoiu Agentuur, Lätist osalesid projektis veel Loodusmuuseumi Toetajate Kogu, Gauja Rahvuspark ja Dagda kohalik omavalitsus  ning Venemaalt MTÜ Peipsi Järve Projekt, Sebeži Rahvuspark, Pihkva Andekate Laste ja Noorte Arendamise Regionaalne Keskus, Riiklik Loodusvarade Kasutamise ja Keskkonnakaitse Komisjon ning MTÜ „Bioloogid Loodushoiu eest” St. Peterburist. Projekti üldjuht oli Sille Talvet Gravitas Consult OÜ-st.