Välismaistelt veebilehtedelt kasutatud auto otsimine on tarbijate seas küllalt levinud ning tavaliselt on selle tippaeg kevadel. Piiriüleste autoostudega seotud pettused ei ole paraku ebatavalised ja esineb  skeeme nagu olematute sõidukite müük ja valed lubadused auto seisukorra kohta. Kuidas teadlikult tegutsedes saab ebaõnnestumisi vältida, selgitab TTJA EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Kas ma tean, kes on tegelik auto müüja?

Tarbijate kaebustest jääb sageli silma, et netist leitud auto ostmisel keskendutakse eelkõige hinnale ning taustauuringu tegemine nii auto kui ka müüja osas jäetakse tagaplaanile.

Autot saab osta nii eraisikute, autokaupluste, vahendajate, oksjonite kui ka erinevate internetiplatvormide kaudu. Internetist ostmine on küll kõige mugavam ja soodsam, kuid  automüüja näol võib tegu olla ka petturiga. Internetis on kõige lihtsam auto seisukorra ja olemasolu kohta valeandmeid esitada. Paraku Euroopas puudub ühtne autoregister, sõiduki ajaloo leiab vaid asukohamaa registrist, mis on harilikult vaid kohalikus keeles ja tarbijaile keeruline kasutada.

Eraisikult ostes ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga, millesse tarbijakaitse ei saa sekkuda. Kuigi eraisikult ostes võib saada auto odavama hinnaga, on ettevaatlikkuse mõttes kindlam piiriüleseid tehinguid sõlmida automüügifirmadega, sest siis kehtib müüjal seadusest tulenev vastutus. Ettevõtjast müüja tausta on ka kergem uurida, seega tuleks välja selgitada kaupleja ärinimi ning veenduda kontaktandmete kehtivuses. Ettevõtte aadressi teadmine võimaldab internetis saadaolevate kaardirakenduste abil tuvastada, mis viidatud aadressil asub. Elamurajoonile või asustamata alale viitavad asukohad on ohumärgiks.

Vahendajalt ostes tuleb enne kindlaks teha, kas tal on volitused auto edasimüügiks, kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel ning kas vahendaja müüb sõidukit edasi juriidilise või eraisikuna.

Müüjate kõrval tegutsevad ka petised

Petturlikule müüjale viitavad erinevad skeemid, näiteks kolmandate isikute mängu toomine. Kui müüja ja auto omaniku asemel hakkab tarbijaga suhtlema tema poeg, äripartner, auto transporti pakkuva vahendusfirma esindaja või keegi muu, sest tegelik müüja on välismaal või ei valda vajalikku suhtluskeelt, tasub tehing katki jätta. Tavapäraselt järgneb sellises olukorras palve suhelda müügiportaali väliselt või müügikuulutusest erinevate kontaktandmete kaudu. Sageli kasutatakse ka survestamistaktikat, et ettemaksuga on kiire, kuivõrd autol on mitu huvilist.

Kindlasti ei tohi maksta kogu auto eest nõutavat summat ette. Kui võimalik, tuleks kasutada sellist maksesüsteemi, kus raha kantakse müüjale üle alles pärast auto ostjani jõudmist. Vältida tuleks sularaha saatmist, sest pettuse korral on siis pea võimatu ostjat aidata.  Tasub võrrelda samasuguste autode hindu ametlikel autoturgudel, sest pakkumised, mis tunduvad liiga head, et olla tõsi, on reeglina pettused.

Auto dokumendid ja leping

Selleks, et teisest riigist ostetud auto Eestis registreerida, tuleb Maanteeametile esitada sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid, näiteks leping ning sõiduki päritoluriigi kehtiv registreerimistunnistus. Seega on oluline jälgida, et autol oleks olemas kõik dokumendid ning lubadust, et dokumendid saadetakse hiljem, ei tasu usaldada. Autodokumentidest tasub paluda pilte, et veenduda nende olemasolus ning teha autole taustakontrolli. Kui automüüja ei paku lepingu sõlmimist, tasub seda nõuda ning müüja vastuseisu korral pigem tehing katkestada. Kõik suuliselt või e-posti teel antud lubadused ning kokkulepped tuleb kirjalikult vormistada ka lepingus.

Lepingu sõlmimisel tuleb jälgida, et ei kirjutaks alla tingimustele, mida tegelikkuses ei mõista. Näiteks võib olla võõrkeelsetes lepingutes viide auto puudustele ning nendega nõustumisele, kuigi tegelikkuses ei ole tarbijat probleemidest ja vigadest teavitatud. Saksamaalt autot ostes on esinenud juhtumeid, kus müüjad püüavad vastutust vältida ja kirjutavad lepingus ostja nime ette Händler (kaupmees), Autohändler (autokaupmees) või Händlergeschäft (äritegevus) või Firma. Sellise ebaaususe eesmärk on luua olukord, kus kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud tehingu korral ei kehti tarbijakaitsereeglid ning tarbijakaitse ei saa probleemide korral sekkuda ega aidata.

6 nõuannet, mida kindlasti teha interneti kaudu välismaalt autot ostes:

    Enne ostu sooritamist uuri korralikult müüja tausta!
    Eelista automüügifirmasid.
    Uuri välja kaupleja ärinimi, veendu tema kontaktandmete kehtivuses ning kontrolli aadressi.
    Võrdle samasuguste autode hindu ametlikel autoturgudel.
    Vahendajalt ostes uuri tema volituste kohta ja tee kindlaks, kas ta müüb sõidukit juriidilise või eraisikuna.
    Nõua automüüjalt pilte autodokumentidest ning lepingu sõlmimist tehingu teostamisel.

6 nõuannet, mida kindlasti mitte teha interneti kaudu välismaalt autot ostes:

    Ära maksa kunagi auto eest nõutavat summat ette!
    Ära tee tehingut, kui mängu tuuakse kolmandad isikud!
    Ära allu survestamisele!
    Ära usalda lubadust, et dokumendid saadetakse hiljem järgi!
    Ära kirjuta alla tingimustele, millest tegelikult aru ei saa!
    Ära sõlmi suulisi kokkuleppeid, vormista need kirjalikult lepingus!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta