Statistikaameti andmetel on peaaegu igal teisel inimesel Eestis auto (2014. aasta lõpu seisuga on Eestis registreeritud ca 653 000 sõiduautot). Kui auto juba soetatud on, siis tuleb selle eest ka hoolt kanda, nii seest kui ka väljast. Selleks on kaks võimalust: kas pesta ja puhastada autot ise või viia see autoteenindusse.
- Tarbimine ja tervis
- Sandra Oisalu ja Sten Karhu, BEF
- 17. september 2015
- https://pixabay.com/photos/electric-charge-road-sign-sign-2301604/
Juhul kui autoomanik otsustab ise autot hooldada ja tahab, et tulemus oleks kvaliteetne ja keskkonnasõbralik, on abiks teadmised ja kogemused, mis aitavad tervist, keskkonda ning ka raha säästa. Sellele artiklis ka keskendutakse.
Milliseid tooteid poes valida?
Autohooldus algab poes tooteid valides. Madala teadlikkuse tõttu kasutatakse sageli pesemisel liialt kontsentreeritud ning keskkonnale, inimesele ja sõidukile ohtlikke aineid sisaldavaid pesuvahendeid.
Peamised keemilised komponendid, mida võib autohooldustoodetest leida, on pindaktiivsed ained (eelkõige pesuvahendites), lahustid, happed, alused ja mitmesugused lisandid nagu säilitusained, lõhnaained jms.
Ohtlikke pindaktiivseid aineid (sulfaate) sisaldavad pesuvahendid on võimalik asendada vähem ohtlikega, samas töö efektiivsust langetamata. Samuti soovitame eelistada selliseid tooteid, kus sünteetilised pindaktiivsed pesuained on asendatud looduslikku päritolu ainetega, näiteks tensiididega, mida saadakse kookosõlist ja puuviljasuhkrutest.
Väga levinud kemikaalid autohoolduses on orgaanilised lahustid, mida kasutatakse värvide vedeldamiseks, rasva või õli eemaldamiseks ning puhastusvahendites. Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ, inglise keeles VOC) on sellised, mille sisaldust tootes tuleb kindlasti jälgida. Kui toode neid ühendeid sisaldab, siis on see pakendil märgitud mg/l kohta.
Mida väiksem on see sisaldus, seda ohutum on toode. Kindlasti tuleb jälgida ka tootel olevat ohumärgistust, et olla kindel, kuidas see toode võib mõjuda ja kui ohtlik see on. Seetõttu soovitame osta selliseid tooteid, mis on keskkonnasõbralikud ja sisaldavad vähem ohtlikke kemikaale või ei sisalda neid üldse.
Ohtlike kemikaalide mõjust ja ohumärgistusest saab lugeda pikemalt selles artiklis.
Tänapäeval pakuvad juba paljud poed (sealhulgas ka internetipoed) tooteid, milles pindaktiivsed ained on loodusliku päritoluga. Sellised tooted on enamasti märgistatud ökomärgisega. Eestis on levinumad ökomärgised Põhjamaade ökomärgis („Nordic Swan“) ja Euroopa Liidu ökomärgis („Eco flower“).
Auto puhastamine
Auto pesemise ja puhastamisega alustades tuleb hoolikalt lugeda pakendil olevat kasutusjuhendit. Tihtipeale sisaldavad puhastustooted ärritavaid ained, mis nõuavad isikukaitsevahendite kasutamist. Väga levinud on suhtumine, et mida see natuke puhastusvahendit (või muud autohooldustoodet) mulle ikka teeb. Paraku teeb ja paljugi.
Kemikaalid põhjustavad allergiat, nahaprobleeme, ärritavad kopse ja nahka. See võib lõpuks viia hormoonsüsteemi häireteni ja suurendada kasvajate tekke riski. Seetõttu on oluline iga kord kasutada isikukaitsevahendeid: kindaid, kaitseprille jms, kui toote pakendil on vastav märge. Eespool mainitud riske on võimalik kas vähendada või lausa vältida, kui otsustatakse kasutada ohutumaid ja keskkonnasõbralikumaid tooteid.
Näiteks võite pesta autot veega ja pesukäsnaga, mis on pesuks täiesti piisav. Suurema mustuse eemaldamiseks kasutage šampoonivee lahust, mille saab pärast kergesti maha loputada. Kindlasti tuleb meeles pidada, et autot ei tohi pesta loodusliku veekogu läheduses.
Autot on vaja ka seest puhastada ja hooldada. Selleks on väga lihtsaid ja ohutuid nippe, mis ei võta palju aega ning on keskkonnasõbralikud.
Kui autosse tekib ebameeldiv lõhn, siis avage sõidu ajal aknad mõneks minutiks ja laske õhul autos ringi käia. Kui see ei lahenda probleemi ja otsustate auto teenindusse puhastamisele viia, siis paluge neil autot õhuvärskendajatega mitte pihustada – õhuvärskendajad sisaldavad palju võimalikke allergeene ja neil ei ole funktsionaalset mõju. Juhul kui töö on korralikult tehtud, peaks auto juba piisavalt värske olema.
Samuti võivad nuhtluseks olla plekid, mis tekivad tahes-tahtmata peaaegu igale poole. Plekkide eemaldamiseks roolilt ja konsoolilt piisab soodavee lahusest, pind tuleks seejärel puhta niiske lapiga puhastada. Proovida võib ka mikrofiiberlappi, see ei nõua keemilisi pesuaineid ning puhastab pindu, eriti klaasi, väga hästi. Lappi saab osta enamikust kodutarvete- ja ehituspoodidest.
Kasulikud nipid autohoolduseks:
Peske autot veega ja pesukäsnaga – see on kõige ökoloogilisem viis auto pesemiseks ja enamasti täiesti piisav. Kasutage maanteemustuse leotamiseks šampoonivee lahust, mille võiks enne käsnaga pesu peale kanda ja pärast kerget mõjuaega maha loputada.
Säästate veidi vett, kui jätate auto vihma ajal välja.
Plekkide eemaldamiseks roolilt ja konsoolilt piisab soodavee lahusest. Pühi puhta niiske lapiga puhtaks.
Proovige mikrofiiberlappi, see ei nõua keemilisi pesuaineid ning puhastab pindu väga hästi, eriti klaasi. Neid saab osta paljudest kodutarvete- ja ehituspoodidest.
Vältige õhuvärskendajaid salongis – need sisaldavad palju võimalikke allergeene ja neil ei ole funktsionaalset mõju. Ärge laske autopesulas autot pärast tolmuimejaga puhastamist õhuvärskendajatega pihustada. Auto peaks juba piisavalt värske olema, kui töö on korralikult tehtud.
Ebameeldiva lõhna eemaldamiseks avage sõites mõneks minutiks aknad ja laske õhul autos ringi käia.
Kui otsustate kasutada autohooldustooteid, lugege hoolikalt pakendil olevat kasutusjuhendit. Tihtipeale sisaldavad sellised tooted ärritavaid aineid, mis nõuavad isikukaitsevahendite kasutamist.
Otsige selliseid tooteid, mis ei sisalda orgaanilisi lahusteid ehk lenduvaid orgaanilisi ühendeid (nagu näiteks lahustibensiin, tolüeen, ksüleen jt.). Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) näidatakse pakendil mg/l kohta ja see sisaldus peaks olema võimalikult väike.
Küsige teenindajalt, kas on saadaval ohutumaid autohooldustooteid, mis sisaldavad vähem ohtlikke kemikaale või ei sisalda neid üldse. Paljud poed (sealhulgas ka internetipoed) pakuvad tooteid, kus pindaktiivsed ained on loodusliku päritoluga, näiteks kasutatakse taimeekstrakte või -õlisid.
Otsige ökomärgisega tooteid, ka neid võib leida kauplustest, enamasti on neil Põhjamaade ökomärgis („Nordic Swan“) või Euroopa Liidu ökomärgis („Eco flower“)
Lugege kindlasti ka teisi BEFi ja Bioneeri koostööna valminud artikleid. Bioneer ja BEF teevad koostööd tarbetoodetes sisalduvate ohtlike ainete tutvustamise osas ajavahemikul september 2013 kuni detsember 2014.
Vaadake Bioneeri rubriiki "Ohtlikud ained tarbetoodetes".
Projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum – www.bef.ee.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
