Täna kell 13.44 algab kevad. Kui täpne olla, siis algab astronoomiline kevad, mida kaasaegsed kalendrid rõõmuga kevade alguseks kuulutavad. Kevad ise ei hooli kalendrist ega tähetarkusest, vaid saabub omasoodu koos kõrgeneva päevakaare ja tema äratatud kevadmärkidega kord varem, kord hiljem.

Kevad tuleb igal aastal teisiti. Kui aastaringitagune pööripäev oli kevadine, siis tänavu katab pea kogu Eestis  maad lumevaip. Esimesed saabunud lõokesed, kiivitajad ja kuldnokad on toidu leidmisel hädas.

Maakeeltes nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, püeripääv, käärd. Õigupoolest päev täna ei pööragi. Päevad on läinud jõudsalt pikemaks juba jõulust saati ja pikenevad suvise pööriajani välja. Täna saab valget ja pimedat aega ühepalju.

Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast pole kevadine ja sügisene pööripäev maarahva jaoks pärimuse järgi kuigi olulised. Kevade saabumisest kõnelev pärimus jaotub eelnevate ja järgnevate tähtpäevade vahel. Kui otsida tingimata kevade algust tähistavat päeva, siis maarahval võiks selleks olla marjapunapäev (25.03.).

Kevadine ja sügisene pööripäev on n.ö poolpööripäevad, mis aitavad eeskätt ennustada eeloleva aasta ilmasid.
 
Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Üldiselt usutakse, et kustpoolt puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve kevade. Samuti tähendab külmast või kõvast kaarest puhuv tuul külma kevadet ja vilu suve, soojast või vesikaarest puhuv tuul aga sooja.

Saardes on arvatud, et pööripäevale eelnevad sajud tähendavad kehva põllusaaki, pööripäevajärgsed sajud seevastu head. Randlased ennustavad aga pööripäevatuule järgi kalasaaki.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta