9. mail Tallinna loomaaias pidulikult avataval looduskaitsekuul arutletakse selle üle, kas loodus on oma või võõras ning millised muutused on toimunud ühiskonna ja inimeste suhtumises.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 9. mai 2016
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul ollakse sina peal tavaliselt ikka heade tuttavatega ning hoida osatakse seda, mida tuntakse-teatakse. „Teinekord jäädakse ajapikku teineteisele võõraks. Prooviks seda seisundit inimese ja looduse suhetes ennetada,“ ütles ta.
Kuu jooksul keskendutakse peamiselt neljale teemale: hirmud looduses, inimese ja looduse suhe, rahvuspargid ning võõrliigid.
Üha rohkem kuuleme jutte inimeste hirmudest looduse ees. Hunt, karu, puugid, ämblikud, roomajad, mürgised taimed ja seened, uppumine laukasse, eksimishirm jms – kõik need hirmud hoiavad inimese loodusest eemal. Mõningad hirmud on juba iidsetest aegadest, nt essütaja, teised moodsa aja leiud. Looduskaitsekuul räägivad asjatundjad, kas neil hirmudel on alust ning selgitavad kuidas nendega toime tulla.
Teise äärmusena kipuvad inimesed looduses toimuvasse liigselt sekkuma, teadmata, et nende heateona mõeldud abi võib hoopiski karuteeneks osutuda. Kojutoodud nn hüljatud linnupojad, metskitsetalled, aga ka talvituvate veelindude toitmine ning muu taoline peegeldab samuti võõrdumist loodusest. Ekspertide kaasabil käime üle põhitõed, kuidas sellistes olukordades õigesti ja kohaselt käituda.
Inimene kujundab loodust ka liike ümber paigutades. Võõrliigid iseenesest ei ole tingimata halvad ning paljud neist, nagu nt hobukastan, on ilusad ning ohutud. Mure võõrliikidega tekib siis, kui nad hakkavad meie loodusesse sattudes võimust võtma ehk muutuvad invasiivseks, nagu on juhtunud karuputkede ja kährikkoeraga. Tavaliselt võib invasiivseks muutuda üks võõrliik sajast – millised täpsemalt, saab samuti teada.
Meie looduse kõige iseloomulikumaid ning samas ka silmapaistvamaid tahke ilmestavad rahvuspargid, Eesti esindusalad. Neist vanim, Lahemaa saab tänavu 45 aastaseks. Täna teadvustatakse üha enam kogukonnapõhist loodushoidu – inimesteta, kes meie kaitsealadel elavad, ilma nende toetuse, kaasamõtlemiseta ei saa loodushoid olla kestlik.
Looduskaitsekuu pidulik avamine toimub 9. mail Tallinna loomaaias, kus keskkonnaminister annab üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgid.
Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 37. korda ja kuu kestab kuni 5. juunini.
Varasemate looduskaitsekuude teemad:
1996 – Vee- ja vee-elustiku kaitse
1997 – Eesti metsade kaitse
1998 – Looduskaitse linnades ja asulates
1999 – Jäätmehooldus ja loodushoid
2000 – Eesti märgalad ja nende kaitse
2001 – Eesti poollooduslikud kooslused ja nende kaitse
2002 – Laps ja loodus
2003 – Tunne kodumaa loodust
2004 – Liikide kaitse Eestis
2005 – Natura 2000 - ühised võimalused loodusele ja inimesele
2006 – Randade ja kallaste kaitse
2007 – Puud rahva meeles ja keeles
2008 – Looduse eluring
2009 – Elurikkus on elujõud
2010 – 100 aastat looduskaitset Eestis
2011 – Loodus on lähedal
2012 – Allikad ja jõed - elu voolavad lätted
2013 – Pärand täis elu
2014 – Mere ja ranniku kaitse
2015 – Eesti maastikud
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
