Laupäeval Tartus toimunud  Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati 2022. aasta Hiie sõbraks Tarvastu Gümnaasiumi õpetaja Sirje Kasendi. Hiie sõbra kirve andis Kasendile üle EVT Põlisrahvaste Sihtasutuse nõukogu liige Indrek Park, omakootud vööga vöötas laureaadi Viru Koja liige Kairi Orav. 

Lauluga kiitis Kasendit meestelauluselts Lüü-Türr. Sirje Kasendi on aastatel 2019-2022 algatanud ja mitmeid ettevõtmisi Tarvastu kihelkonna looduslike pühapaikade uurimiseks, korrastamiseks ja tutvustamiseks. Ta on oskuslikult kaasanud neisse tegevustesse Tarvastu Gümnaasiumi, Hiite Maja sihtasutuse, MTÜ Põlise Pere, Tarvastu Muuseumi Sõprade Seltsi, Tarvastu mulgi keele ringi ning ka Viljandi Vallavalitsuse. Oma tänukõnes meenutas ta, et hiitega süvenenult tegelema innustas teda tänavu lahkunud Härjapea Koja kirjutaja Arvi Sepp. Koostöö Arviga algas mulgi keele turgutamisest. See näitab, kuivõrd kohalik keel on seotud kohaliku pärimuse ja pühakohtadega. Edaspidi  sugenes koostöö MTÜga Põline Pere ja Hiite Majaga. Eriline koht hiietunnetuse süvendamisel oli Põlise Perega koostöös toimunud hiieretkedel.

Sündmus algas Ann Vainu meeleoluka teemakohase regilauluga. Sissejuhatava sõnavõtuga esines Maavalla Koja vanem Sven-Kristjan Kreisberg, kes kõneles, et meie pühapaigad on pidevas ohus. Ta ütles: „Tundub uskumatu ja hullumeelne, kui keegi tahab jälle harvesteriga hiide sõita. Kuidas reageeriks ühiskond, kui keegi sõidaks veoautoga kirikusse või sünagoogi“. Kreisbergi ettepanekul mälestati leinaseisakuga lahkunud Hiie sõpru Arvi Seppa ja Tambet Torpanit.

Soomest tõi tervisi Maavalla Koja sõsarorganisatsiooni ja Hiite Maja Sihtasutuse kaastöölise Taivaannaula ry esindaja Patrick O’Rourke. Ta rõhutas, et eestlaste eeskuju on andnud innustust ka soomlaste hiite kaitse ja arvelevõtmise alal. Paari viimase aasta jooksul on Soomes tehtud tööd looduslike pühapaikade heaks. Taivaannaula on koostanud näituse Hiite kuvavõistluse võidukuvadest, mis praeguseks on ringelnud üle Soome. Ta ütles: „Inimesed on näinud soomlaste looduslikke pühapaiku koos vastavatega selliste rahvaste hulgast, kellel on säilinud paremini pärimus looduspaiga pühadusest. Näitus aitab omalt poolt kaasa hiite tuntuks tegemisele kogu Soomes.“ Eelmisel aastal andis Taivaannaula välja esimese versiooni Soome looduslike pühapaikade kaarditeenusest www.hiidet.fi, mis täieneb pidevalt.

 Järgnevalt autasustati Hiite kuvavõistluse võitjaid. Žürii esimees Arne Ader tõdes oma sissejuhatavas sõnavõtus, et pühakohti tähistavad sildid on sageli ruumi reostavad. Niisugustest siltidest oli tänavu rohkesti võistlustöid. „Pühakohtade ja meie vahel on sildid,“ ütles ta. Nii kaotame sideme nende väega. Ta tegi ettepaneku, et tähistused võiksid olla mõõtmetelt tagasihoidlikumad ja püsivamast materjalist. Kuvavõistluse võitja Sven Začek sai veel viis auhinda. Tähelepanuväärne on, et auhinnatud fotod ei olnud tehtud kuvavõistluse tarvis. „Pühakohtade vägi on ilmselt mind enda poole tõmmanud,“ arvas Začek. (Täielik ülevaade võistluse tulemustest).

Enne hiiesõbralike tegude tunnustamist kõneles Hiite Maja juhataja Ahto Kaasik. Ta meenutas, et umbes 15 aastat tagasi kaaluti igal aastal hiite vaenlase väljakuulutamine. Et aga need said ajakirjanduses nagunii tähelepanu, otsustati tegelda heaga: hakata tunnustama hiie sõpru.

Tänavu tunnustati hiiesõbralike tegude eest kahe küla rahvast, Võro ja Seto instituuti. Lisaks metsakaitsjatele tunnustati ka lindude pesitsusrahu eest võitlejaid. Piret Räni ütles aukirja vastu võttes, et loomismüüdi järgi on on meie maa kultuurilise tervikuna loonud just lind.  „Pesitsusrahu ühendab meie looduse, kultuuri, mineviku, oleviku ja tuleviku,“ lisas ta.

Enne Hiie sõbra väljakuulutamist esines EVT Põlisrahvaste Sihtasutuse nimel Indrek Park. Ta tõdes, et oleme niivõrd hilja linnastunud rahvas, et koduhiied võiksid olla kõigi hinges ja mälestuses. Jaan Kaplinski on nimetanud eestlasi Euroopa indiaanlasteks. Kui Park hõlmikpuu kaitsmisest indiaanlastele rääkis, leidsid nood, et oleme tõesti sarnased, et oleme indiaanlasemadki kui nemad. Eestlastele on omane kohapärimus, mitte kangelaseeposed. Erinevalt Euroopast on rahvapärimus on meile oluline. Suured riigirahvad suhtuvad loodusmaastikesse nagu rohutirtsud: kui kusagil loodus on hävitatud, lähevad mujale. Meil aga pole maad nii palju. Meie jaoks on maastik nagu ankur, mis seob keelt, geene ja kultuuri, eriti pühad maastikud. Nad ei saa aga olla ankruteks, kui inimesed neile tähelepanu ei pööraks.

Sündmust juhtisid Ann ja Indrek Vainu. Meeleolu lõi Lüü-Türr. Rahvas laulis kaasa.

Kõigile tunnustatutele annetas 2017. aasta Hiie sõber Eha Metsallik (Metsalliku Mesindus) purgi metsast korjatud mett. Hiie väe sündmust toetas Kultuurkapital.

Esimene Hiie väe sündmus toimus 14 aastat tagasi, kahel viimasel aastal ei saanud seda korraldada taudi pärast. Hiie sõpra valivad koostöös EVT Põlisrahvaste SA, Hiite Maja SA ning Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda.

Sarnased artiklid