Tänavu III kvartalis tõusis töötuse määr 14,6%-ni ja töötute arv oli Eesti taasiseseisvusaja suurim, teatab Statistikaamet. Positiivne muutus tööturul oli see, et tööhõive vähenemine peatus.

Tööjõu-uuringu andmetel oli 2009. aasta III kvartalis töötute hinnanguline arv 102 000, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Viimased kaks kvartalit on töötuse kasv aeglustunud. Kui I kvartalis oli töötuse määr 11,4% ja töötute arv suurenes eelneva kvartaliga võrreldes 26 000 võrra, siis II kvartalis tuli töötuid juurde 13 000 ja III kvartalis 10 000.

Töötuse kasv on aeglustunud, aga sealjuures on kasvama hakanud heitunute arv. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Eelmises kvartalis oli heitunuid 7000, eelmise aasta III kvartalis 5000. Et töötus on meeste hulgas oluliselt suurem, siis on ka tööotsingutest loobujad enamasti mehed. III kvartalis oli töötute hulgas mehi ligi 60%, heitunute hulgas kaks kolmandikku.

III kvartali tööturu oluliseks positiivseks muutuseks on see, et tööhõive vähenemine peatus. Töötuse kasv jätkus ainult majanduslikult aktiivse rahvastiku suurenemise tõttu. Majanduslikult aktiivsete arv (nn tööjõud) on suurenenud nii noorte tööturule tulijate arvu kasvu tõttu kui ka pensioniealiste hilisema tööturult lahkumise tõttu.

Tööga hõivatuid oli III kvartalis 598 000. Et eelmised kolm kvartalit vähenes hõivatute arv kiiresti, siis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli hõivatuid 62 000 ehk 9,4% vähem. Eelmise kvartaliga võrreldes oli aga hõivatuid veidi rohkem (0,9%). Tegevusalati on märkimisväärne, et hõivatute arv kasvas pärast viimaste kvartalite hoogsat langust taas ehituses ja kaubanduses. Tööhõive kasvas ka III kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu. II kvartalini suurenes tellimuste või töö vähesuse tõttu pealesunnitud osaajaga töötajate (nn vaeghõivatute) arv. III kvartalis on tööturu olukord ka selles osas veidi paranenud. Vaeghõivatute arv vähenes 15 000-st 13 000-ni.

15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2009. aasta III kvartalis 338 000. Sarnaselt eelmise aasta sama kvartaliga jätkus õpingute tõttu mitteaktiivsete arvu vähenemine. III kvartalis oli neid 97 000, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Tööturule tuleva arvuka laulva revolutsiooni põlvkonna (1980. aastate lõpus sündimus kasvas) asemele tulev õppijate põlvkond on juba märksa väiksemaarvulisem. Töö leidmisega on noortel paraku järjest rohkem raskusi. 15–24-aastaste töötuse määr tõusis tänavu III kvartalis 29,2%-ni, aasta tagasi samas kvartalis oli see 14,7%.

15–74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2000 – III kvartal 2009

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta