Värskeima iga-aastase linlaste rahuloluküsitluse tulemused näitavad, et valdav enamus Tallinna elanikke kogub kodudes liigiti jäätmeid, linlased teevad seda järjest enam ka avalikus ruumis ning vähendavad ka üldiselt oma tarbimist, sest ei soovi omada nii palju asju.
- Jäätmed
- 19. juuni 2024
- Foto: Jäätmete liigiti kogumine Rävala puiestee linnaruumi festivalil / Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Tallinlaste rohelise linna ja ringmajanduse teemalisest rahuloluküsitlusest selgub, et jäätmete liigiti kogumine kodudes on kasvanud. Jäätmetest kogusid tallinlased kodus liigiti kõige sagedamini pandipakendeid, paberit ja pappi ning ohtlikke jäätmeid, kusjuures alati tegi seda üle kolmveerandi (81–88%) nendest, kellel taolisi jäätmeid tekib.
Klaaspakendeid kogus alati liigiti 76%, elektri- ja elektroonikajäätmeid 75%, aia- ja haljastujäätmeid 72%, toidujäätmeid 69%, kasutatud riideid 65% ning plast- ja metallpakendeid ja joogikartongi 62% tallinlastest, kel vastavat liiki jäätmeid tekib.
Tänu biojäätmete liigiti kogumise kohustusega 2023. aasta suvest ja sellega kaasnenud ülelinnalise teavitustööga suurenes aia- ja haljastujäätmete ja toidujäätmete liigiti kogumine.
Seoses elanike teadlikkuse tõusuga plast- ja metallpakendite/joogikartongi liigiti kogumise vajalikkusest on selle jäätmeliigi liigiti kogumine samuti suurenenud, kuid vähenenud nende elanike osakaal, kes elektri- ja elektroonikajäätmeid on eelnevalt alati eraldi kogunud.
Vähenenud on nende linlaste osakaal, kes avalikus ruumis viibides jäätmeid kunagi liigiti ei kogu, seda teeb alati või enamasti 88% vastanutest. Ka Tallinna elanike töökohtades on liigiti kogumine kõrge: 85%. Kasvanud on erinevate jäätmete variatiivsus, mida töökohtadel kogutakse ning oluliselt rohkem on töökohtadel koguma asutud ohtlikke jäätmeid ja pandipakendeid.
„Jäätmete liigiti kogumine on väike, kuid oluline samm, mida iga inimene saab nii kodus kui ka töökohal hõlpsasti teha,“ tunnustas abilinnapea Margot Roose linlaste üha kestlikumaid harjumusi ja lisas, et nii säilib jäätmete väärtus materjalina ja taaskasutamiseks sobiv võetakse põletamise asemel uuesti ringlusesse.
Inimeste korduskasutuse-alaste küsimuste vastused näitavad, et linlased parandavad ja korduskasutavad oma esemeid üha enam: tallinlastest 86% oli viimase 12 kuu jooksul müünud või andnud ära oma vanu asju teistele kasutamiseks ning 56% ostnud või saanud ise teistelt kasutatud asju, 81% oli parandanud katkiseid asju, et saaks neid pikemalt kasutada, 69% oli vähendanud tarbimist ning 26% oli asju rentinud nende ostmise asemel.
Positiivse trendina tuleb uuringust esile, et jäätmejaamade teenuse kasutamine on tallinlaste seas kasvanud: 12 kuu jooksul jäätmejaamadesse jäätmeid üle andnud linlaste osakaal oli 2021. aastal 41%, 2023. aastal 43% ja 2024. aastal 47%.
Võrreldes eelmise aastaga on elanike motiivid tarbimise vähendamiseks mõnevõrra muutunud: kui mullu toodi peamise põhjusena kõige sagedamini esile raha, siis 2024. aastal toodi sellest sagedamini põhjuseks soovimatust omada nii palju asju.
Tallinna inimesed on teinud teadlikke samme, et toiduraiskamist vähendada: enim on ostetud soodustusega tooteid (62%), mis lähenevad parim enne või kõlblik kuni kuupäevale ja üldiselt on elanikud vähendanud ostetud toidu kogust (50%). Samuti on veidi suurenenud kodus üle jääva toidu jagamine lähedastele.
2022. aastast on linnas katsetatud keskkonnahoidlike ürituste korraldamise juhendi kasutamist, juhend sai 2023. aastal kohustuslikuks kõigile linnaasutustele ja koostööpartneritele, kes linnalt ürituse korraldamiseks toetust saavad. Keskkonnahoidlikkust suurüritustel peab valdav osa tallinlastest oluliseks. Jätkusuutlikkusega seotud tegevustest peavad küsitluse andmetel tallinlased kõige olulisemaks avalikel üritustel jäätmete liigiti kogumist (väga või pigem oluliseks pidas 93%) ning üritustele tulemist ilma autota (81%). Sageli peeti oluliseks ka korduskasutatavate nõude kasutamist suurüritustel (76%) ning kraanivee joomist pudelivee asemel (71%).
Selleks, et edaspidi veelgi elanike teadlikkust jäätmetekke vähendamisest, asjade korduskasutamisest ning jäätmete liigiti kogumisest tõsta, viiakse 2024. aasta jooksul kõikides linnaosades läbi tasuta jäätmete liigiti kogumise koolitusi.
Tallinna elanike küsitlus 2024 viidi läbi märtsis ja aprillis 2024. aastal ja küsitluse eesmärk oli saada ülevaade tallinlaste teadlikkusest ja hoiakutest rohelise pealinna teemal, keskkonna - alastest hoiakutest, jäätmete liigiti kogumisest, tegelemisest jäätmetekke vähendamisega ning infovajadustest. Tulemusi on võrreldud 2023. ja 2021. a analoogse küsitlusega.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta