Tallinna linnal on valmimas välisõhus leviva müra ehk keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Linnal on seaduse järgi kohustus vähendada üle normtaseme ulatuvat müra avalikus ruumis, mis võimaldab tagada tervisliku elukeskkonna ning soodustab ettevõtlust.
- Transport ja linnaplaneerimine
- 11. detsember 2024
- Foto: Üks suurimaid müra põhjustajaid on lennuliiklus / Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Kuni 22. detsembrini oodatakse linlaste ettepanekuid Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava eelnõule.
Üle normide vali mootorsõidukite tekitatud müra tekitab Eesti pealinnas teadlaste hinnangul aastas 140 insulti ja 130 inimest tabavad isheemilised südamehaigused. Aastas kulub Tallinnas üle 125 miljoni euro liiklusmürast tingitud haiguste raviks. Ligi 40% ehk u 160 000 Tallinna elanikku elab ebatervisliku määraga liiklusmüra väljas.
Liigne liiklusmüra pärsib ka ettevõtlust, takistades uute hoonete ehitust Tallinna kesklinnas. Avalik sektor ei saa väljastada ehitusluba tervist kahjustava müraga keskkonda uue hoone rajamiseks.
Nii kehtiv kui ka valmiv müra vähendamise tegevuskava toovad välja, et enim põhjustab müra intensiivistuv autostumine. Tallinna põhiprobleem on suur liiklussagedus magistraaltänavatel, mis on Tallinna mürakaardi andmetel kuni 75 detsibelli. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO soovituslik müranorm on 53 detsibelli. Võrdluseks: 60–65 dB on töötava tolmuimeja või fööni hääl.
"Tallinna üle normide ulatuv liiklusmüra pärsib ettevõtlust ning kahjustab oluliselt tervist,” lausus Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere. “Liiklusmüra tõttu on Kesklinnas keeldutud ehitusloa andmisest, väikelapsed ei saa õues koduakna all magada ning linlasi häirib ka tuppa kostuv mootorrataste ja autode kiirendamine. Õnneks me teame nii teadlaste uuringutest kui ka teiste Põhjala linnade praktikast, mis on lahendused ja me liigume nende poole ka Tallinnas,” lausus Pere.
Tegevuskavas rõhutatakse, et peamine müra vähendamise lahendus on säästvate liikumisviiside (ühistransport, rattaga ja jalgsi liikumine) soodustamine läbi parema taristu ja teede rajamise. Lisaks soovitatakse mootorsõidukite kiiruspiiranguid alandada kuni 30 km/h ja 40 km/h. Rehvimüra ületab keskmise mootori müra alates kiirusest 30 km/h, näitab Eesti ja Rootsi ülikooli teadlaste uuring. Oluline on ka olemasolevate vaiksemate piirkondade (nt elamupiirkondade, rohealade) kaitsmine ja uute rajamine ning müratundlike hoonete heliisolatsiooni parandamine.
2025. aastal valmib uus müra vähendamise tegevuskava ning 2026. aastal valmivad uued müra mõõtmised ning modelleeringud. Müra vähendamiseks tugevdab lähiaastail linn ühistranspordivõrku, rajab kõnniteid ja eraldatud rattateede võrgustikku. Linna planeerimisel lähtutakse 15-minuti linna kontseptsioonist, nii et kõik esmavajalik oleks kodu lähedalt kättesaadav ning argitoimetusteks ei oleks inimesed sunnitud autoga pikki distantse läbima.
“Linnaruumi ehitusliku ebaühtluse tõttu levib müra erinevalt ning ka müra vähendamise meetmed toimivad erinevates tänavaruumi osades erineva tõhususega. Uus keskkonnamüra vähendamise tegevuskava annab üldise raamistiku, kuid igale müraprobleemiga piirkonnale on tegelikult vaja rätsepalahendust, mille efektiivsus selgub pärast müra modelleerimist või uuringut,“ lausus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustal.
Tegevuskava tutvustus ning avalik arutelu toimub 16. detsembril kell 17.30 Teamsi veebikeskkonnas. Kõik huvilised on oodatud kaasa mõtlema ja panustama, kuidas kujundada ühiselt parem elukeskkond.
Taustainfo: Müra peetakse Euroopa Liidus õhusaaste järel teisel kohal olevaks tervist mõjutavaks teguriks. Eestlasi häirib elukeskkonnas enim müra, mis tuppa kostub, ütleb tänavune Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring. Terviseameti sõnul elab iga viies eestlane ehk 300 000 inimest müra mõjuväljas ja öine autoliikluse müra mõjutab enam kui 20% inimestest.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
