Juuni algul katkestas Tallinna linn kuivaperioodiks niitmised linna parkides ja haljasaladel, nüüd aga võib osaliselt niita ja kõrvaldada käsitsi maltsa ja muid umbrohtu, mille levik pärsib soovitava liigirikkama haljastuse kasvamist.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg ütles, et linn lubab niitmistöid uutel ehitusobjektidel ja kaevetööde järgselt taastatud haljastustel, kus domineerivad harilik malts ja teised invasiivsed liigid.

“Lubasime taas oma lepingupartneritel niita, kuid üksnes neid alasid, mis on täielikult maltsastunud. Invasiivsete taimeliikide kontrollimatu levik segab nii tavalise muru kui ka liigirikka haljastuse kasvu ja seepärast on sekkumine paratamatu,” märkis Sulg.

Eelkõige puudutab otsus hiljuti valminud objekte, kus soovitud haljastus ei ole jõudnud veel tärgata ega elujõuliseks kasvada. Näiteks mullu rekonstrueeritud Rannamõisa tee äärde rajati eelmisel aastal lilleniidu seemnekülv. Täna domineerib seal harilik malts, mille lehestiku suurus ja taime võimsus on viinud maapinnas olevad lilleniidu seemned täielikku valguspuudulikkusesse, millega on seemnetel tekkinud arenguhälbed ja on suur tõenäosus, et külv hävib kogu alal. 

Samuti jätkub arvukate invasiivsete liikide niitmine, mis vajavad kiiremat tegutsemist. “Kadrioru pargi niiduaasadel on viimase kümnendi jooksul levima hakanud hariliku naadi, oblikate ja nõgeste erinevad liigid ning harilik angervaks. Tänu vihmastele ilmadele on need arenenud kriitilisse faasi, kus nende leviku piiramiseks alustatakse kohe peale õitsemise lõppemist niitmise ja hiljem niidujääkide kokku korjamisega ja ära viimisega komposteerimisele,” ütles Kadrioru pargi direktor Ain Järve. 

Ülejäänud taimede osas niitmise keeld jääb kehtima. Tallinn on järjepidevalt vähendanud haljasalade niitmise mahtu. Alates möödunud aasta 1. detsembrist kehtivad linnas uued lepingud erinevate haljasalade hooldamiseks, mis näevad ette senisest vähem intensiivset haljasalade niitmist. Lisaks sellele rajas Tallinn tänavu üle linna 14 lilleniitu, et rikastada linnaruumi, tõsta liigirikkust ning vähendada soojussaare efekti. Kokku rajatakse 3,5 hektarit kodumaiste taimedega niite.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta