Seda, et saastunud õhk tervist rikub, ei pea vist kellelegi meenutama. Teadusuuringud seostavad peeneid saasteosakesi infarkti, vähi ning mitmete raskete kopsuhaigustega. Viimasel ajal on hakatud rääkima ka saasteosakeste ja veenitromboosi vahelistest seostest. Bioneer otsustas uurida, millises olukorras on Tallinna õhk ja kuidas see pealinlaste tervist mõjutab.

Aasta alguses jõudis avalikkuse ette Tallinna õhukvaliteedi tervisemõju hinnang, mis näitas, et igal aastal sureb Tallinnas peenosakeste tagajärjel enneaegselt keskmiselt 296 inimest ning 275 inimest satub haiglaravile. Eriti ohustatud on kesklinna enam saastunud piirkonnas elavad inimesed.

Saasteosakestest lähemalt

Õhus leiduvaid saasteosakesi on mitut tüüpi. Kõige jämedamad on silmaga nähtavad ning need ei jõua kaugemale ülemistest hingamisteedest. 

Suuruselt järgmised peenosakesed (PM₁₀) on läbimõõduga alla 10 mikromeetri. Need jõuavad välja alumistesse hingamisteedesse. Selliste osakeste tippaeg on kevadel, kui linnades lendavad ringi tolmupilved. Põhjamaades (ka Eestis) on peente osakeste kontsentratsioonid kõrgemad tänu naastrehvide kasutamisele. Umbes 90% liiklusest tekkivatest peenosakestest tuleb teekatete kulumisest. Peenosakesed välisõhus on probleemiks enamike ELi riikides, eriti saastunud piirkonnaks loetakse Lääne-Euroopat (Belgia, Holland, Saksamaa). Kuna saasteallikaid on väga palju, siis on saaste vähendamine keeruline.

Veelgi väiksemad on ülipeened osakesed (PM_2,5), mille läbimõõt on alla 2,5 mikromeetri. Need pärinevad autode heitgaasidest, aga ka erinevatest põlemisprotsessidest (puuküttega majad, katlamajad, tööstusettevõtted). Ülipeened osakesed on niivõrd väikesed, et jõuavad välja ka kopsu alveoolidesse.

Ultrapeened tolmuosakesed on veelgi väiksemad (alla 100 nanomeetri). Sellised osakesed võivad tungida otse vereringesse.

Alates 1997.aastast eristatakse ka nanoosakesi (alla 50 nanomeetri).

Saasteosakestega võivad seonduda ka toksilised raskmetallid ning orgaanilised ühendid.

Kuna Tallinn on merelinn, on õhusaaste hajumine üldiselt hea ning ülikõrgeid sisaldusi tekib harva. 

Mõju tervisele

Peenosakesed toimivad kui põletikuliste protsesside tekitajad ning oksüdeerijad. Seetõttu võivad nad põhjustada silmade, hingamisteede ja kopsude ärritust, bronhiiti ning südame- ja veresoonkonna haigusi. Läbi erinevate mehhanismide võivad peenosakesed soodustada ka vähi teket. Eriti tundlikud on kroonilised haiged ja lapsed. Peenosakesi seostatakse just lühiajaliste kõrgete sisalduste, akuutsete tervisemõjude ning hospitaliseerimistega.

Ülipeeneid osakesi seostatakse pikaajalise kroonilise tervisemõju ning enneaegse suremusega. Inimesed, kes hingavad sisse saastunud õhku, olgu see siis pärit tööstusettevõtte korstnast või tihedast autoliiklusest, satuvad sagedamini südame- või ajuinfarktide ohvriks. Süüdi on ülipeened saasteosakesed, mis sissehingatuna satuvad kopsudesse, sealt edasi vereringesse ning neist moodustuvad klombid. USA-s seostatakse ülipeente osakestega ka veenitromboosi, mis kujutab endast vereklompidest põhjustatud haigusseisundit jalgades. Ainuüksi USA-s tabab see haigus igal aastal kahte miljonit inimest.

Paljud teaduslikud uuringud on tõestanud, et õhus leiduvad peened saasteosakesed võivad olla tervisele kahjulikud isegi madalamatel kontsentratsioonidel kui praegu kehtivad piirväärtused. Euroopa Liit on küll võtnud plaani piirnorme karmistada, kuid seni pole selleni veel jõutud.

Saastunud õhu mõju inimestele on erinev. Mõnel inimesel ei pruugi esineda üldse mingeid hädasid. Teised (lapsed, vanurid ning südame- ja kopsuhaiged) seevastu on õhusaaste suhtes tundlikud. Kui õhk on väga saastunud, võib riskigrupi esindajatel tervis sedavõrd käest ära minna, et tuleb igapäevaseid tegevusi piirata või arstiabi teenust kasutada.

Keskkonnaministeerium avalikustas jaanuari keskel uuringu, mille järgi kaotab iga tallinlane õhusaaste tõttu ligi 7,7 kuud oma elueast. Kõigile on selge, et linna õhk on tahes tahtmata saastunum kui maapiirkondade õhk.

Euroopa piires on selliseid arvutusi tehtud ka varasematel aegadel. Madalmaades elanikud kaotavad kuni kaks eluaastat. Seega võrreldes  Kesk-Euroopaga on meil õhk ikkagi puhtam.

Ligi pool Tallinna elanikkonnast elab Mustamäel, Väike-Õismäel või Lasnamäel. Asumiti on kõige kõrgem elanike kaotus suurtes linnaosades nagu Mustamäel, Väike-Õismäel, Laagnas ja Lillekülas. 100 000 elaniku kohta absoluutselt kõrgeim õhusaaste mõju on Tallinna Kesklinna asumites (Kompassi, Südalinn, Tõnismäe).

Mõju majandusele

Kokku põhjustavad Tallinnas peente saasteosakeste tõttu tekkinud surma- ja haigusjuhud 3859 kaotatud eluaastat. Õhusaastest tingitud rahaline kaotus ulatub ligi 360 miljoni kroonini aastas. See summa on üsna suur, kui võrrelda seda 7 miljardi krooni suuruse Tallinna aastase eelarvega (2007).

Linnatolmu päritolu

Põhjuseid, miks Tallinnas nii palju tolmu leidub, on palju. Süüdlasteks peetakse naelkummide kasutamist, ehitusobjektide rohkust, karmi kliimat, kehvasid teeolusid, äärekivide lagunemist, liiga suurte masinate kasutamist, koormakatteta veoautosid, kütmist, tööstusettevõtteid ja murul parkivaid autosid.

Täpset ja põhjalikku uurimust tolmu päritolu kohta ei ole Bioneerile teada olevate andemete põhjal tehtud.

Abinõud õhusaaste vastu

Õhusaaste vähendamiseks Tallinnas on vaja läbimõeldult tegutseda.

Esiteks on vaja läbi vaadata transpordivahenditega seotud küsimused. Õhusaaste ja selle mõju vähenevad kindlasti, kui juhtida intensiivsed liiklusvood eemale elu- ja puhkerajoonidest (ummikumaks), rajada kõnni- ja rattasõidurajad eemale suurtest teedest ning suurendada roheliste piirkondade (puhveralade) osakaalu.

Abiks on ka teede äärekivide parandamine, kuna see vähendab tee peale sattuva pinnase hulka. Kaaluda tasuks ka olmekütmiseks kasutatavate uute küttekehade standardiseerimist, naastrehvide keelustamist, erinevate filtrite kasutamist tööstuses, autodele paigaldatavad filtreid ja õhusaastega arvestamist linnaplaneerimisel.

Mõningast leevendust pakub tärkamata haljasalade kastmine. Kastmine on siiski tagajärgedega võitlemine. See kulutab vett ja ei likvideeri probleemi algpõhjuseid.

Teede liivatamine on Tallinnas just tolmamise vältimiseks keelatud. Liiva asemel tohib kasutada graniitsõelmeid, mis kevadel tänavatelt kokku korjatakse.

Elanikke tuleb teavitada kõrgenenud õhusaastest, et nad saaksid teha terviseteadlikke otsuseid oma igapäevases elus. Kasulik on edendada linnaelanike seas tervislikke eluviise, sest need aitavad suurendada organismi vastupanuvõimet õhusaastele.

Tasub meeles pidada, et erinevates linnaosades on erinevad probleemid ja seetõttu tuleb leida ka erinevaid lahendusi. Tallinna linn peab kokku leppima ühtsed eesmärgid, mille poole püüeldakse sobivate vahenditega. Kui ühtseid eesmärke pole, siis juhtubki nii, et ühelt poolt soovitakse saada Roheliseks Pealinnaks ja teiselt poolt maksustatakse hübriidautode parkimine.

Võrdlus teiste riikidega

Kui võrrelda Tallinna välisõhu saastatust naabruses asuvate suurte linnade omaga, siis selgub, et tulemused on üsna sarnased. Samas on teada, et Euroopas on ka Tallinnast enam saastatud linnasid.

Erinevates Euroopa linnades (Stockholm, London, Milano) on kasutusel ka ummikumaks. Kõigis kolmes linnas on ummikumaks vähendanud õhusaastet ja liiklustihedust.

Stockholmis katsetasid sealne linnavõim ja Rootsi valitsus ummikumaksu kogumist 2006. aasta jaanuarist kuni juuli lõpuni ning ligi 6,5 miljardit Eesti krooni maksma läinud katset peeti õnnestunuks. Maksustamise ajal vähenes kesklinnas sõitvate autode arv 20–25% ning süsinikdioksiidide õhku paiskamine 9–14%. Rootsi valitsus otsustas katse põhjal  Stockholmi ummikumaksu alates 2007.aasta kevadest taas kasutusele võtta.

Stockholmis on ummikumaksu kehtestamine hõlpsam kui Tallinnas, sest linn asub saare peal.  Seal on sissesõiduteid vähe ja lihtne on üles panna kaameraid, mis fikseerivad auto numbri.

Londoni ummikumaks piirkonda sõitmise eest on toonud olulist kasu. Poole aastaga vähenes ummikute hulk kolmandiku võrra. Sarnast maksu plaanitakse ka teistesse Suurbritannia suurematesse linnadesse.

Milanosse sisenedes peab läbima mõne 43-st elektrilisest väravast, mida kontrollivad kaamerad. Milanos loodetakse vähendada heitgaaside hulka 30% ja ummikuid 10% ulatuses. Elektri- ja hübriidautode omanikele ummikumaks Milanos ei kehti.

Allikad: www.utlib.ee, www.envir.ee/orb.aw, Tallinna õhukvaliteedi tervisemõju hinnang, erikpuura.wordpress.com

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta