Tallinna Ülikooli juurest alanud rongkäigule andis tooni trummibrigaad, kõlasid hüüdlaused "Eesti, suru kliimamuutus vastu muru!", "Kliima ei oota!", "Time to change now, let's change now!" ("Aeg muutusteks on käes, muudame siis nüüd!") ja "Kus on lumi?"

Kõnekoosoleku avanud sõnavõtus meenutas klimatoloog ja endine peaminister Andres Tarand Rio de Janeiro kliimakonventsioonist tulenevate konverentside ja kokkulepete ajalugu, tutvustas viimaseid debatte teadusuuringutes ning andis kriitilise lühiülevaate Eesti kliimapoliitika väljakutsetest.

Klimatoloogide viimastest uuringutest selgub, et Lääne-Siberi igikeltsa sulamisest tulenev kasvuhoonegaaside eraldumine nii arktilisse ookeani kui otse Maa atmosfääri on palju suurem ja kiirem kui varem arvati ning ka Gröönimaa ning Antarktika liustike lagunemine on seni arvatust oluliselt mastaapsem.

"Tulemus on paradoksaalne: ajal mil suur hulk rahvaid võitleb mageda vee puudusega, vähenevad maakera magevee varud kiiremini kui kogu inimese eksistentsi ajal planeedil Maa, ähvardades merepinna tõusuga eeskätt väikesi saareriike ja suuri sadamalinnu," rõhutas Andres Tarand ning avaldas lootust, et poliitilised kokkulepped jõuavad kliima muutumisega kaasas käia:

"Kõik ÜRO protsessid on aeganõudvad ja kokkulepped sünnivad sageli alles viimasel ööl. Loodame, et ka nüüd Pariisis sünnib ajakohane ja asjakohane lepe kasvõi viimasel ööl. Peamine, et sünnib kõiki riike küllaldaselt kohustav lepe."

Eesti kliimapoliitika siiani parandamata veaks pidas Andres Tarand energiamonopoli kehtestamist 1998. aastal, mille tulemusel siiani on tõkestatud turu avamine rohelisele energiatootmisele: "Tulemus ei lasknud ennast kaua oodata, kümne aastaga vajus Eesti taastuvenergia kasutamises Malta kõrvale EL-i viimaseks, kuna monopol takistas mitmekesiste võtetega uute tootjate turule tulekut. Lõpuks taipas Eesti Energia Euroopa tuuli ja otsustas ise ja mitte teistel lasta ehitada tuuleparke!"

Ka pidas Andres Tarand Eesti poliitikat kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamisel silmakirjalikuks ning spekuleeris, et seda võib pidada kas "saamatuks" või siis just "saamahimuliseks": "Praktiliselt samal hetkel, kui Riigikogu võttis vastu energeetika arengukava, tõstis ta põlevkivi tootmise piirangu 15 miljonilt tonnilt 20 miljonile tonnile. /---/ Vähendamine kasvatamise kaudu on kindlasti George Orwelli auhinda väärt!"

Keskkonnaorganisatsioonide esindajana kõne pidanud Eestimaa Looduse Fondi esimees Silvia Lotman kutsus publikut üles hoidma silma peal Pariisi kliimakõnelustel ja seda kajastaval keskkonnaaktivistide kliimabussil.

Kliimamarsi Uus-Meremaalt pärit korraldaja Jamie Harbord andis ülevaate globaalse kliimaaktivismi seisust ja rõhutas, et kliimamuutust ei peaks nägema negatiivses valguses, vaid see on ühtlasi võimalus võtta kasutusele Maa ökosüsteemi piirangutega paremini kooskõlas olevaid, innovatiivseid ja tulevikku vaatavaid tehnoloogiaid.

Tallinna Ülikooli juurest alanud marsist võttis osa umbes 80 inimest, rongkäik suundus kõnekoosolekule Vabaduse väljakul, kus liituti seal oodanud aktivistidega. Enam kui 100 inimesega kõnekoosolekul võtsid sõna endine peaminister Andres Tarand, keskonnaorganisatsioonide esindaja Silvia Lotman ja ürituse kliimaentusiastist korraldaja Jamie Harbord.

Kõnekoosoleku lõpus moodustati kohalolnud inimestest kujuteldav süda, millest tehtud foto avaldatakse esmaspäeval Pariisis algavatel kliimakõnelustel, et näidata Eesti inimeste toetust tugevate meetmete kasutuselevõtmiseks kliima soojenemise aeglustamiseks ja selle kahjulike mõjude leevendamiseks.

Kliimamarss toimus paralleelselt rohkem 2300 sarnase üritusega enam kui 150 riigis üle kogu maailma ja algatust koordineeris kodanikualgatusi koondav rahvusvaheline organisatsioon Avaaz. Kliimamarssi toetasid Eestimaa Looduse Fond, Tallinna Ülikool ja Eesti Roheline Liikumine.