Käesoleva aasta maikuus alustas Tallinna Sadama tütarettevõte TS Energia OÜ Vanasadama reoveetorustiku ühendamist linna kanalisatsiooniga tagamaks sadamas peatuvatelt laevadelt reovee vastuvõtmist kõikidelt aktiivses kasutuses olevatelt kaidelt. Selleks otstarbeks rajatakse sügav reoveetorustik ehk mikrotunnel.
- Veemajandus
- 26. mai 2016
- https://pixabay.com/photos/drop-of-water-drop-impact-ripples-578897/
Tänu ehitatavale mikrotunnelile saavad Tallinna Vanasadamas peatuvad laevad varsti reovett ära anda piiramatus koguses. Kui praegusel hetkel on Tallinna Vanasadamas peatuvatel laevadel võimalik tavapärase jäätmetasu eest ära anda reovett koguses 7 m3, siis pärast mikrotunneli valmimist neil enam reovee äraandmise piiranguid pole.
Seni on olnud piiratud kogus piisav, kuna Läänemerel seilavatel laevadel on olnud luba rannikust vähemalt 4 meremiili kaugusel merre lasta puhastatud ja desinfitseeritud reovett ning 12 meremiili kaugusel töötlemata reovett. 22. aprillil võeti aga Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonna kaitse komitee 69ndal istungil vastu otsus, mille kohaselt keelustatakse 2021. aasta juuniks reisi- ja kruiisilaevadelt Läänemeres reovee merrelaskmine.
2016. aasta mais käivitusid Vanasadamas ehitustööd mikrotunneli rajamiseks, mille peamine eesmärk on suurendada aasta lõpuks reovee vastuvõtu võimekust 100 m3-lt 1000 m3-ni tunnis. Ehitustööde valmides on terve Vanasadam kaetud kõikidele nõuetele vastava reoveetorustiku võrgustikuga ja on valmis IMO nõuetekohaselt laevade teenindamiseks.
Reoveetorustiku väljaehitamist Tallinna Vanasadamas kaasfinantseerib Euroopa Liit TEN-T ja CEF programmidest Tallinn-Helsingi mereühenduste arendamise projektide TWIN-PORT ja TWIN-PORT 2 kaudu. Investeeringu kogumaksumus on 2,45 miljonit EUR-i, millest saadav toetus on 690 000 eurot.
Läänemeri on väike, kuid maailma ühe suurima valgalaga veekoguna ökoloogiliselt ainulaadne ja väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Selle põhjuseks on ka asjaolu, et tegemist on peaaegu sisemerega, kus veevahetus on väga aeglane. Eestimaa Looduse Fond koostöös Maailma Looduse Fondi (WWF) partnerorganisatsioonidega üheksast Läänemere äärsest riigist pöördusid juba 2009. aastal sadamate ja laevafirmade poole üleskutsega kaitsta merekeskkonda, lõpetades puhastamata reovete merre laskmine.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta