Loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi Üliõpilasnõukogu kutsuvad põllumajandusloomadele pühendatud konverentsile 

Konverents "Põllumajandusloomade kuvand ühiskonnas vs tegelikkus" toimub 13. novembril Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst 10, Tallinn) kell 10. Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas me loomadest räägime, miks ei pruugi tarbimisharjumused muutuda isegi siis, kui me absoluutse kindlusega teame, et neid harjumusi tuleb muuta, kuidas meid mõjutab haridus, miks on lihtsam lihaisudele järele anda ning kuidas on seotud toit ja eetika.

Päeva juhib inim- ja loomaõiguste aktivist Kadri Sikk, kes õpib muutuste juhtimist ühiskonnas ning töötab ennetuse valdkonnas. Tema hinnangul on farmiloomade teemale väga oluline tähelepanu juhtida.

“Ühiskonnas on levinud seisukoht, et toit on igaühe isiklik asi, aga tegelikult ju ei ole. Farmiloomade puhul on tegemist väga paljude elusolenditega, keda ekspluateeritakse, kes kannatavad, kelle eludel on vaid üks eesmärk - saada inimestele toiduks. Neid isegi ei nähta elusolendite, vaid asjadena. Nii aga see ei tohiks olla,” ütles Sikk.

Konverentsi esimeses pooles on neli ettekannet. Soouuringute dotsent Tallinna Ülikoolist alustab päeva ettekandega “Antropotsentristlik haridussüsteem veganvanemate pilgu läbi”. Tartu Ülikooli semiootika magistrant Laura Sauga-Tilk jätkab arutledes: “Kes või mis on loom? Ehk kuidas rääkida loomadest?”. Toitumisnõustaja ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Eliis Salm vaatleb oma ettekandes tarbijakäitumist: “Loomade tarbimise mõju planeedile ja kestlik toidusüsteem?” Ettekannete osa lõpetab haridus- ja keskkonnapsühholoog Tallinna Ülikoolist Grete Arro teemal: “Looduskontakt, loodusega seotus ja loomade iseväärtus - väärtused, mis ei jõua söögilauale?” 

Esimeses paneelis “Kui aeglaselt tulevad poliitilised otsused” arutlevad poliitikud Hanah Lahe (REF), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) ja Natalie Mets (SD) selle üle, kui keeruline toidusüsteemi siis muuta on, kuidas selgitada avalikkusele, et toit ei ole isiklik valik ja et miks poliitilised otsused siis nii aeglaselt tulevad. Poliitikutega vestleb Loomuse liige Maia-Liisa Mürkel. 

Pärast lõunat saavad kõik võimaluse oma mõtteid avaldada ja omavahel maailmakohviku meetodil lahendusi otsida küsimusele "Mis peaks muutuma, et lõppeks loomade ekspluateerimine?". Selle järel arutlevad psühholoog Emily Rosenberg ja arst Marta Velgan moderaatori Kadri Sikkuga teemal “Mis motiveerib hakkama ja jääma veganiks?”. Päeva lõpetab filmi “Hogwood: a modern horror story” linastus, millele järgneb  Q&A filmi režissööri Tony Wardle'iga, kellega vestleb Loomuse projekti- ja programmijuht, loomaõiguslane Anu Tensing.

Kava:

10.00 - 10.05 Tervitus

10.05 - 10.45 Kadri Aavik “Antropotsentristlik haridussüsteem veganvanemate pilgu läbi”

10.50 - 11.30 Laura Sauga-Tilk “Kes või mis on loom? Ehk kuidas rääkida loomadest?”

11.35 - 12.15 Eliis Salm “Loomade tarbimise mõju planeedile ja kestlik toidusüsteem?”

12.20 - 13.00 Grete Arro “Looduskontakt, loodusega seotus ja loomade iseväärtus - väärtused, mis ei jõua söögilauale?”

13.15 - 14.00 Paneel "Kui aeglaselt tulevad poliitilised otsused?" Hanah Lahe (REF), Natalie Mets (SD), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) Modereerib: Maia-Liisa Mürkel

PAUS: 14-15

14-15.15  Arutelu maailmakohviku meetodil: "Mis peaks muutuma, et lõppeks loomade ekspluateerimine?"
15.15-16  Emily Rosenberg, Marta Velgan, Kadri Sikk “Mis motiveerib hakkama ja jääma veganiks?”

Päeva juht on inim- ja loomaõigusaktivist Kadri Sikk

18:00 Filmiõhtu: HOGWOOD: A MODERN HORROR STORY

Q&A filmi režissööri Tony Wardlega. Vestleb Anu Tensing

Esinejad:

Kadri Sikk on inim- ja loomaõiguste aktivist, kes õpib muutuste juhtimist ühiskonnas ning töötab ennetuse valdkonnas. 

Kadri Aavik töötab soouuringute dotsendina Tallinna Ülikoolis. Ta tegeleb soouuringute, kriitiliste loomauuringute ja veganuuringutega. Ta on uurinud meeste veganlust ja institutsioonide rolli veganluse toetamisel. Kadri on tegutsenud Eesti loomaõiguslus- ja veganliikumises ning teinud koostööd feministlike organisatsioonidega. Ta on Eesti Vegan Seltsi ja Loomuse liige. Ta on Eesti esimese veganblogi veganmaailm.com autor.

Laura Sauga-Tilk on vegan ning alates 2021. aastast Loomuse vabatahtlik. Viimasel aastal on ta tegelenud natukene ka Ajakiri Vegan töös. Laura õpib Tartu Ülikooli magistrantuuris semiootikat, ning tema uurimisteemaks on spetsiesistlik keel ehk täpsemalt see, kuidas me loomadest räägime. Tema jaoks on see oluline teema, sest see kuidas me räägime näitab seda, kuidas me mõtleme ja kuidas me käitume.

Eliis Salm on toitumisnõustaja ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) õppejõud, kes uurib kestlikku tarbijakäitumist ning selle mõjutamise viise.

Grete Arro on haridus- ja keskkonnapsühholoog ning riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija.

Maia-Liisa Mürkel on õppinud õigusteadust. Kaks aastakümmet on ta olnud personalijuht ja viimased kümme aastat lisaks veel erinevate organisatsioonide kogu tugivaldkonna juht. Maia-Liisa on Eesti Loomakaitse Seltsi liige üle kümne aasta ja Loomuses umbes 10 aastat. Lühikest aega oli ta ka Loomuse juhatuse liige. Õppides tundma inimesi tänu oma tööle ja püüdes neid mõista, on ka loomade käekäik tema jaoks aastatega muutunud aina olulisemaks teemaks. 

Hanah Lahe on Eesti kliimaaktivist ja poliitik, XV Riigikogu liige ning Eesti Reformierakonna liige. Lahe on Riigikogus keskkonnakomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, asutas ringmajanduse toetusrühma ning on noorte osaluse toetusrühma aseesimees. Lahe kuulub Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni. 

Natalie Mets (Sotsiaaldemokraat) on kultuurikorraldaja ja poliitik. 2021. aasta detsembrist on ta Tallinna ööelu nõunik. Metsa ülesanne Tallinna linnavalitsuses on nõustada Tallinna linnavalitsuse liikmeid linna kultuuri- ja ettevõtluskeskkonda toetava mitmekülgse ööelu tervikliku strateegia arendamise küsimustes. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart on Eesti poliitik, jurist ja mootorisportlane. 

Marta Velgan on lõpetanud 2014. aastal Tartu Ülikoolis arstiteaduse eriala. 2014-2017 läbis Marta peremeditsiini eriala residentuuri, mille ajal töötas arstina erinevates Eesti tervishoiuasutustes, sealhulgas SA Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Viljandi haiglas. Hetkel töötab Marta Laagri perearstikeskuses ja Tartu Ülikoolis. Marta on Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatavat koolituse „Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamine ja ennetamine“ üks läbiviijatest ning õpetab Tartu Ülikoolis arstiüliõpilasi. Marta jõudis veganlusse peamiselt eetilistel põhjustel ning hiljem on tema jaoks olulisteks taimse toitumise pooltargumentideks muutunud ka taimse toitumise mõju tervisele ning keskkonnale.  

Emily Rosenberg on pikaajaline vegan, ametilt ja hariduselt psühholoog ning tegutseb igapäevaselt kutsehariduse valdkonnas õpilasi ja õpetajaid toetades. Emilyle sümpatiseerivad kõikvõimalikud sotsiaalse õigluse teemad ning talle meeldib neid ühendada oma teadmistega psühholoogiast.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta