Rahuliku Einar Tammuri soe süda keset külma talveilma oli kui minu jaoks loodud. Rahulik Einar ja tema rahutu süda andsid endast tunda. Nii kõndisime Laeva raba ümber oma päevaringi.
- Marek Vahula lood
- 9. september 2020
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Einar ei olnud suu peale kukkunud mees. Oma enda kõige kodusemast rabast olid tal pikad jutud mulle ära rääkida ja seda mees tegigi. Merikotka pesapuu juures seisatus aeg ja külm talvepakane tahtis meid haarata. Kotka pesapuu juures oli Einari jutt lühike: et siin ta nüüd on ja peame lahkuma, sest on õhtueelne aeg ning kotkad tulevad pesa juurde ööbima. Ja nii üks tarkusehetk lisanduski minu ellu ja targana ja targemana tulin talviselt retkelt tagsi. Hetk külmas jäi alatiseks meelde ja sealne tarkusetera samuti.
Laeva raba, 1989.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
