Olgugi et Tartust on tihti räägitud kui Eesti targimast ja inimsõbralikumast linnast, ei ole ka Tartu puutumata enamikke Euroopa linnasid tabanud moodsatest "haigustest": autostumise hüppeline kasv, tarbimise suurenemine ja kasvuhoonegaaside kasvav hulk.
- Arvamused
- Andra Somelar, Bioneer.ee vabatahtlik kaasautor
- 9. oktoober 2020
- Ülemise foto pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Näiteks on võrreldes aastaga 2003 autokasutus kasvanud 16% ja tänapäeval kasutab ligi pool Tartu elanikkonnast hoolimata Tartu väiksusest peamise liikumisvahendina autot. Vastupidise trendina on vähenenud jalgsi käimise osakaal - kui varem käisid ligi pooled Tartu elanikud pigem jala, siis aastal 2018. tegid seda vaid 21,5% elanikest ja ainult 8% kasutas regulaarselt jalgratast.
Eratranspordi põhjustatud kasvuhoonegaaside emissioon on uusimate arvutuste põhjal Tartus suurenenud 35% , sellest ainult suurem patustaja on era- ja avaliku sektori tarbimine. Kokkuvõtlikult oli võrreldes 2010. aastaga 2017. aastaks CO2 heite hulk Tartus suurenenud 31% ja tõenäoliselt on see praeguseks kasvanud veelgi.
Kõiki neid probleeme kavatseb Tartu hakata lahendama oma uusima energia- ja kliimakavaga "Tartu Energia 2030", millele on juurde liidetud mitmeid lisasid, sh "Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2020-2040" ja "Regionaalse ühistranspordi- ja multimodaalsete transpordilahenduste arendamise tegevuskava".
Energiakava ja selle lisade üleüldine eesmärk on teha esimesed sammud täieliku kliimaneutraalsuse suunaks aastaks 2050, mille vaheetapiks on CO2 heite vähendamine 40% võrra aastaks 2030. Selleks on kava koostanud Tartu Regiooni Energiaagentuuri eksperdid välja arvutanud praeguse tarbimise kuues valdkonnas ja valinud välja just need tegevused, meetmed ja investeeringud, millel on suurim mõju eesmärgi saavutamisele.
Selle tulemusel võib kavast leida mitmeid põnevaid plaane, sh näiteks Tartusse kolmanda jäätmejaama rajamine, tänavavalgustuse täielik üleminek LED-valgustitele, linna piirile ja keskmesse liikuvuskeskuste ehitamine, rattateede võrgustiku välja ehitamine, taastuva elektrienergia tootmisvõimekuse kasvatamine, kaugküttevõrgu laiendamine jpm.
Energiakava kõigi meetmetega saab tutvuda siin.
Eraldi tähelepanu pälvib "Tartu Energia 2030" ambitsioonikas plaan kaasata kogukonda läbi vabatahtlike kogukondlike lepete, millega saavad liituda kõik - eraisikud, ettevõtted, asutused. Leppega kohustub liituja vabalt valitud viisil andma oma panuse energiakava eesmärkide saavutamisse ja jagama monitoorimiseks oma energiatarbimise andmeid. Lepetega loodetakse motiveerida lisaks tavakodanikele eelkõige eraettevõtteid, mille tarbimine on küll viimase kümnendiga hüppeliselt kasvanud, kuid ind teha keskkonnasäästlike valikuid võ investeeringuid püsib madalana.
Energiakava ette valmistavate avalike töötubade käigus sõnastasid Tartu kodanikud juba 2018. aastal Tartu visiooni: Tartu on hea energiaga targalt arenev kogukond ja roheline teerajaja.
Et seda missiooni ellu viia, ootab Tartu linn kõigi elanike tagasisidet uuele energia- ja kliimakavale ja selle lisadele kuni 23. oktoobrini.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
