Projekt on pühendatud C. Darwini 200. sünniaastapäevale ja vaatluste käigus kogutud andmete alusel uuritakse vööttigude kodade polümorfismi ning erinevate kojamustrite sageduse muutust ajas ja muutuvates kliimaoludes. Vaatluste käigus kogutakse üleeuroopaliselt salu- ja võsa-vööttigude kodade mustrite andmeid teaduslikuks uuringuks lihtsa vaatlusmeetodi rakendamisega kuni septembri lõpuni 2009.
- Keskkonnaharidus
- Tartu Keskkonnahariduse Keskus
- 10. august 2009
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Vööttigusid vaatlema oodatakse loodushuvilisi igas vanuses. Projekt on välivaatluse- ja internetipõhine, rohkem kui kümnesse keelde tõlgitud kodulehega aadressil www.evolutionmegalab.org .
Projektis osalemine ei ole keeruline ning ei nõua erilisi eelteadmisi ega ka palju aega. Juhised vaatlustest osavõtuks on veebilehel www.evolutionmegalab.org . Seal on ka teavet vööttigude eluviisi kohta, selgitused, kuidas vaatlusaluseid liike ära tunda, kuidas teha vahet noorte ning täiskasvanud tigudel ning milliseid värvi- ja mustrivariante vööttigude kodadel esineb. Kodulehelt on võimalik uurida, millised on vöötteod teistes Euroopa riikides ning kuidas nii meil kui mujal vaatlused edenevad. Sealsamas saab ka registreeruda ja oma vaatluse(d) sisestada.
Projektis osaleb 14 riiki ja seda koordineeritakse Inglismaalt ning korraldab Avatud Ülikool. Eestis koordineerib ja vahendab projekti Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Eesti Malakoloogia Ühing.
Vaatluste käigus loodame ka täpsustada salu- ja võsa-vöötteo levikuandmeid Eestis. Eestis on umbes 80 erinevat liiki maismaatigusid ning vöötteod on nende seas ühed kaunimate kodadega ja ka lihtsamini äratuntavad.
Võsa-vööttigu Cepaea hortensis on üsna laialt levinud suuremas osas Eestis, eelistades elupaigana salumetsi, võsasid, parke, aedu, niiskeid niite. Täiskasvanud võsa-vööttigude koda on valge huulega.
Salu-vööttigu Cepaea nemoralis on Eestis haruldasem ning on rohkem seotud kultuurmaastike ja eriti parkidega. Salu-vööttigu on arvukas Hiiumaal, mitmel pool Tallinnas ja selle ümbruses, Harjumaal ning see liik elab ka Tartus ja Pärnus. Täiskasvanud salu-vööttigu on pruuni kojahuulega.
Vööttigude kodade värvus võib olla kollane, roosa ja isegi pruun ning seda kaunistavad enamasti tumedamad vöödid. Vöötide arv varieerub ühest viieni ning vöödid võivad ka puududa. Kojamuster on määratud geneetiliselt ning kuna erinevad geenikombinatsioonid on neil liikidel niiöelda kojale joonistatud, siis on nad olnud klassikaliseks ja armastatud vaatlusalusteks evolutsiooniuurijatele ja geneetikutele aastakümneid ning on seda ka praegu veel. Käesoleva projekti käigus kogutavad andmed lähevad teadlastele edaspidiseks kasutamiseks, kuid vaatlusel osalemine pakub osalejatele endale tähelepanu kasvatamise võimalust, et märgata mitmekesisust meie ümber ka selliste väikeste olendite juures nagu teod. Nii nagu inimeste hulgas on siniste, pruunide ja hallide silmadega heleda- ja tumedajuukselisi, on pisut erineva väljanägemisega ka teod. Ning erinevates piirkondades on nende variantide esinemissagedus erinev.
Marja- ja seeneretkedel hoidke siis silmad lahti ka tigude märkamiseks!
Projekti toetab Eestis Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Projektis osalemine ei ole keeruline ning ei nõua erilisi eelteadmisi ega ka palju aega. Juhised vaatlustest osavõtuks on veebilehel www.evolutionmegalab.org . Seal on ka teavet vööttigude eluviisi kohta, selgitused, kuidas vaatlusaluseid liike ära tunda, kuidas teha vahet noorte ning täiskasvanud tigudel ning milliseid värvi- ja mustrivariante vööttigude kodadel esineb. Kodulehelt on võimalik uurida, millised on vöötteod teistes Euroopa riikides ning kuidas nii meil kui mujal vaatlused edenevad. Sealsamas saab ka registreeruda ja oma vaatluse(d) sisestada.
 |
| Cepaea hortensis võsa-vööttigu (foto: Mike Dodd) |
Projektis osaleb 14 riiki ja seda koordineeritakse Inglismaalt ning korraldab Avatud Ülikool. Eestis koordineerib ja vahendab projekti Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Eesti Malakoloogia Ühing.
Vaatluste käigus loodame ka täpsustada salu- ja võsa-vöötteo levikuandmeid Eestis. Eestis on umbes 80 erinevat liiki maismaatigusid ning vöötteod on nende seas ühed kaunimate kodadega ja ka lihtsamini äratuntavad.
Võsa-vööttigu Cepaea hortensis on üsna laialt levinud suuremas osas Eestis, eelistades elupaigana salumetsi, võsasid, parke, aedu, niiskeid niite. Täiskasvanud võsa-vööttigude koda on valge huulega.
Salu-vööttigu Cepaea nemoralis on Eestis haruldasem ning on rohkem seotud kultuurmaastike ja eriti parkidega. Salu-vööttigu on arvukas Hiiumaal, mitmel pool Tallinnas ja selle ümbruses, Harjumaal ning see liik elab ka Tartus ja Pärnus. Täiskasvanud salu-vööttigu on pruuni kojahuulega.
Vööttigude kodade värvus võib olla kollane, roosa ja isegi pruun ning seda kaunistavad enamasti tumedamad vöödid. Vöötide arv varieerub ühest viieni ning vöödid võivad ka puududa. Kojamuster on määratud geneetiliselt ning kuna erinevad geenikombinatsioonid on neil liikidel niiöelda kojale joonistatud, siis on nad olnud klassikaliseks ja armastatud vaatlusalusteks evolutsiooniuurijatele ja geneetikutele aastakümneid ning on seda ka praegu veel. Käesoleva projekti käigus kogutavad andmed lähevad teadlastele edaspidiseks kasutamiseks, kuid vaatlusel osalemine pakub osalejatele endale tähelepanu kasvatamise võimalust, et märgata mitmekesisust meie ümber ka selliste väikeste olendite juures nagu teod. Nii nagu inimeste hulgas on siniste, pruunide ja hallide silmadega heleda- ja tumedajuukselisi, on pisut erineva väljanägemisega ka teod. Ning erinevates piirkondades on nende variantide esinemissagedus erinev.
Marja- ja seeneretkedel hoidke siis silmad lahti ka tigude märkamiseks!
Projekti toetab Eestis Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
