Tartu ülikooli maastike elurikkuse töörühm alustas sel nädalal Barclay platsil, Uueturu ja Kaubahoovi pargis elurikkuse mõõtmist ja analüüsimist. Parkides loeti üle ja määrati taimeliigid ning võeti mullaproovid ning paigaldati püünised ämblikele ja teistele maapinnal liikuvatele selgrootutele.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 30. juuni 2020
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Elurikkuse mõõtmine on seotud Tartu 2024 kultuuripealinna projektiga „Kureeritud elurikkus“, mis muudab järgnevatel aastatel pargid justkui laboratooriumiks, kus katsetatakse eri moodustega, kuidas elurikkus südalinna tagasi tuua. Selleks et teada, kui elurikkad või -vaesed kesklinna pargid on ja milline on arenguruum, on oluline senine elurikkuse seis kaardistada, teha kindlaks, millised taimed, putukad ja ämblikud linlastega koos kesklinna parke jagavad.
Maastike elurikkuse töörühma juhi Aveliina Helmi sõnul on Tartu kesklinna pargid hetkel oma taimestiku poolest üsna vaesed, peamiselt valdavad murusegude liigid, eelkõige kõrrelised.
„Paranemisruumi on siin kõvasti, sest paljud Eesti kaunilt õitsevad niiduliigid sobivad hästi kaunistama parkide avatumaid alasid ning metsaliigid parkide varjukamaid piirkondi. Neile tuleb aga võimalused luua ning aidata neil kohale jõuda. Ma arvan, et iga linnaelanik rõõmustab, kui parkides jalutades näeb õitsemas kodumaiseid kellukaid, härjasilmasid, naistepuna või kui kevadeti kaunistavad parke ülased, kevadine seahernes ja teised salutaimed."
Elurikkust loendavad Tartu ülikooli maastike elurikkuse töörühma liikmed Mirjam Võsaste, Elisabeth Prangel, Jelle Devalez ja Aveliina Helm.
Kui elurikkad on Tartu kesklinna pargid enne, kui elurikkust soodustavate tegevustega on alustatud, selgub järgmisel aastal, mil kogutud andmete põhjal valmib Tartu ülikooli magistrandi Mirjam Võsaste magistritöö. Saadud teave on oluliseks sisendiks, kuidas suurendada järgnevatel aastatel Tartu kesklinna parkide loodus- ja inimsõbralikkust.
Projekti „Kureeritud elurikkus“ vedajad maastikuarhitektid Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann ja Merle Karro-Kalberg selgitavad projekti laia haaret:
„Teaduskirjanduses on välja toonud eri viisid, kuidas loodust linna tagasi tuua. Meil on suurepärane võimalus need järele proovida, vaadata, mis linna sobib, mis mitte ning sellega anda eeskuju ka teistele linnadele.“
Selle aasta juunist alates on Tartu südalinna parkides näha kõrgema heinaga platse, kus niidetakse harvemini. See on esimene samm muuta kesklinna pargid elurikkamaks. Niitmise vähendamine on „Kureeritud elurikkuse“ projekti esimene elurikkust soodustav etapp. Kõrges rohus tärkab rohkem taimeliike ning mitmekesisem keskkond on putukatele, väikestele loomadele ja lindudele parem elupaik. Kõrge rohuga pargialasid niidetakse uuesti suve lõpus kolletamise ajal.
Rohkem infot elurikkuse projekti kohta leiab kodulehelt. Rohkem infot TÜ maastike elurikkuse töörühma kohta leiab kodulehelt.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
