"Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon hindas tänavu üleujutuseohtu suureks, mistõttu oleme oma koostööpartneritega Päästeametist ja Kaitseliidust juba võimaliku üleujutusega seonduvaid probleeme arutanud. Põhimõtteliselt oleme suurveeajaks valmis," ütles linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. Ta lisas, et põhjalikult on vaetud ka eelmise aasta kogemusi, mil Emajõe veetaseme tõus oli Tartus viimase poole sajandi suurim.

Silma hoitakse peal probleemsematel kohtadel Supilinnas, Vana-Ihastes ja Ülejõel Liiva tänava piirkonnas. Seal on linn ohtliku kõrgvee korral kohe valmis tegutsema. Eelmisel aastal ehitati Supilinna kraavile ja tiigile lüüsid, mistõttu ei pea sinna enam veevoolu tõkestamiseks liivakotte vedama.

Liiva tänava jaoks on Tartu Veevärgil varutud torustikule nn kaitsekorgid ja linnal on ka olemas raha kaitsekorkide ostmiseks kõrvalharudele, juhuks kui peaks vajadus tekkima. Torustiku sulgemise võimalus on olemas ka Pika-Pärna tänava ristmikul.

Pumpamist vajavad kohad on teada

Samuti on teada kõrgvee ajal pumpamist vajavad kohad, kust koostöös päästeteenistusega hakatakse vajadusel kohe vett üle kaldakindlustuse pumpama.

Kui veetase tõuseb kõrgemale kui eelmisel aastal, siis on linn valmis Emajõe tänava pikendusel olevale kaldakindlustusele täiendavat pinnast peale vedama. "Eriti kõrge veeseisu korral tuleb kasutada veega täidetavaid pontoone või kilet koos liivakottidega," sõnas Haak.

Seda tehakse siis, kui veeseis kujuneb eelmisest kevadest tunduvalt kõrgemaks. "Tartu Veevärk on vajadusel valmis sulgema tunnelkollektorisse sissevoolud madalates kohtades," lisas ta.

Samuti on linnal olemas liiva ja kottide varu. Liivakotte võib vaja minna Supilinna spordipargi juures oleva kraavi sulgemiseks ning ka mõnigad restkaevud tänavatel vajavad suurvee ajal kile ja liivakottidega kinnikatmist.