Euroopa jalgrattatööstuse ühenduse (Cycling Industries Europe) koostatud andmepõhise uuringu kohaselt on tartlased agaruselt neljandad rattarenditeenuse kasutajad Euroopas.

„Shared Ambition“ ehk „Jagatud ambitsioon“ nime kandev raport annab ülevaate Euroopa jalgrattatööstuse tulevikust ja selle mõjust keskkonnale ning ühiskonnale. 148 Euroopa linna rattarenditeenuste andmeanalüüsi tulemusena on välja toodud kõige paremini toimivad rattalinnad ning põhjused, mis on nende edu aluseks. Uuringu andmed sisaldavad ka talveperioodi. Tartu rattaringlusega tehtavate sõitude arv elaniku kohta asetab Tartu suurte rattalinnade hulka ning seab meid eeskujuks teistele, kes soovivad rattajagamise süsteeme oma linnades tõhustada.

Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et raport annab andmetel ja faktidel tugineva kinnituse, et Tartu on rattalinn ja meil on palju potentsiaali rattakultuuri edasi arendada.

„Rattaringlus on kahtlemata Tartu üks suuremaid edulugusid, mis on aina rohkem inimesi toonud rattaid kasutama. Väga tähelepanuväärne on see, et Tartu on tabeli eesotsas ainus põhjamaise kliimaga linn, kus tuleb arvestada ka lumiste kuudega. Kindlasti on ilmastikuoludest tingituna Tartus päevi, mil rattaga sõitmine ei ole väga mugav ja lihtne, kuid rattaga saab tegelikult sõita aastaringselt.“

CIE raporti kohaselt peetakse kõige olulisemaks näitajaks rendirattaga tehtavate sõitude arvu 1000 elaniku kohta. 2023. aasta andmete kohaselt troonivad seda tabelit Pariis ja Antwerpen (vastavalt 36,9 ja 36,1 sõitu päevas 1000 elaniku kohta). Kolmandat kohta hoiab Ljubljana, neljas on Tartu ja viies Toulouse. Tartus tehakse rendiratastega 1000 inimese kohta päevas keskmiselt 20,4 sõitu. 2023. aastal tehti Tartu rattaringluse ratastega kokku 706 000 sõitu, neist 90% elektriratastega. Kokku läbiti aasta jooksul pea 2 miljonit kilomeetrit.

Uuringu koostajad tõid välja, et eduka rattarendisüsteemi loomiseks on hädavajalik piisavalt suur rendirataste arv, mis tagab teenuse piisava kättesaadavuse kogu linna ulatuses. Kuigi suurem rataste arv ei taga veel kindlalt suuremat kasutust, on nende näitajate vahel selge seos. Kümnest suurima rattakasutusega (sõitude arv päevas 1000 elaniku kohta) linnast üheksa suutsid pakkuda 10 000 elaniku kohta vähemalt 50 rendiratast. Tartu rattaringlus pakub 10 000 elaniku kohta pea 80 ratast ja on selle näitajaga pingereas üheksas.  

Lisaks rattapargi suurusele tuuakse välja mitmeid teisi näitajaid, mis võimaldavad rattakasutuse suurendamist. Mitmetes soovitustes tuuakse välja näiteks rattakultuuri, taskukohast hinnapoliitikat ja hea rattataristu arendamise vajalikkust.

Eraldi on välja toodud andmed ka riikide kaupa ja selles tabelis on Eesti kolmandal kohal. Rohkem rattarendi ratastega tehtavaid sõite 1000 elaniku kohta on vaid Prantsusmaal ja Belgias, kuid uuringu autorid märgivad ära, et Antwerpeni, Pariisi ja Tartu mõju kogu riigi andmetele on ebaproportsionaalselt suur. Eesti puhul pärinesid andmed Tartust ja Tallinnast. Tartu rattaringluse andmeid kasutati uuringus esmakordselt ja seetõttu ei saa võrdlust teha 2022. aasta tulemustega. Tartu kerkimine rendirataste kasutussageduse tabeli tippu on autorite sõnul märkimisväärne ka Tartu väiksuse tõttu – valimis oli vaid 7 väiksema rahvaarvuga linna kui Tartu.                 

Uuringu koostanud Cycling Industries Europe (CIE) on Euroopa jalgrattatööstuste ühendus, mille eesmärk on arendada jalgrattatransporti Euroopa tasandil. Esimene „Shared Ambition“ raport koostati 2023. aastal, selle aasta versioonis on suurendatud valimis olevate linnade arvu ja andmete täpsust. Raporti eesmärk on edendada koostööd jalgrattatööstuse, poliitikakujundajate ja teiste sidusrühmade vahel, et saavutada eesmärke jalgrattatranspordi edendamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta