Kuu alguses kohtusid Lõuna-Saksamaal Lindaus juba 64. aastat järjest Nobeli teaduspreemia laureaadid ja noored teadlased ning kraadiõppurid. Nobeli meditsiini või füsioloogia auhinna laureaatidega valiti ainsana Eestist kohtuma oma teadustööle pühendunud Tartu Ülikooli noorteadlane Tanel Visnapuu.

Tänavusel Lindau kohtumisel, mille keskmes oli füsioloogia ja meditsiin, osales 37 Nobeli meditsiini või füsioloogia auhinna laureaati ja enam kui 600 uue põlvkonna tippteadlast ja -uurijat 80 riigist.

Kohtumisele valitakse üliõpilased ja noorteadlased oma riigi parimate hulgast. Eestis nimetas kandidaadid Lindau konverentsidest osavõtuks Eesti Teaduste Akadeemia ning lõppvaliku tegi Lindau nõukogu hindamiskomisjon. Kandidaatide hulgast valis hindamiskomisjon Eestit esindama Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi doktorandi, füsioloogia õppetooli spetsialisti Tanel Visnapuu.

Tanel Visnapuu kandideeris Lindau kohtumisele oma juhendaja professor Eero Vasara soovitusel. „Kogu ürituse kontseptsioon tundus ülihuvitav, seda enam, et konverents käsitles minu teadusvaldkonda ja seal osalesid laureaadid, kellest ma olin palju lugenud,“ ütles Visnapuu, kes tegeleb igapäevaselt kesknärvisüsteemi füsioloogia uurimisega.

Nobelistidega kohtumisest räägib Visnapuu ülivõrdes, kelle jaoks oli kogemus ülimalt mitmekülgne ja vaimselt väga rikastav. „Ootasin võimalust kuulda parimatelt teadlastelt, milline mõtlemislaad viis neid Nobeli preemiani. Tuleb välja, et tihti on just püsivus see, mis ennast ära tasub – see tähendab, et alla anda ei tohi mitte mingil juhul. Teadlase töös on tõusude ja mõõnade esinemine vältimatu,“ sõnas Visnapuu, kes sai Lindau kohtumiselt väga palju inspiratsiooni, sest see õpetas teadusprobleemidesse teistmoodi suhtuma.

Kõige enam soovis noor teadlane Lindaus näost näkku kohtuda rootslasest professori Torsten Wieseliga, kes leidis koos David H. Hubeliga, et ajukoore primaarses nägemispiirkonnas on väga spetsialiseerunud rakud, mis reageerivad ainult kindlat laadi välisstiimulile. „Olen temast lugenud neuropsühholoogia ja -füsioloogia õpikutest, seega oli antud kohtumine mulle ka teistest erilisem. Professor Wiesel rääkis pikalt, aga rõhutas, et teaduses tuleks küsida võimalikult lihtsaid küsimusi ja proovida nendele kõigepelt vastata – seejuures saab teaduskatsetes kasutada ka käepäraseid vahendeid ja palju loovust.“ Nobelisti ja Visnapuu jutuajamise käigus selgus noorteadlase rõõmuks, et Wiesel, ja sh ka mitmed teised nobelistid, teavad Eestist ning siinsetest teadlastest päris palju.

Visnapuu töötab igapäevaselt selle nimel, et selgitada, millised bio- ja neurokeemilised muutused leiavad aset ajus neuropsühhiaatriliste häirete, nt ärevuse või depressiooni puhul. Tema eesmärgiks on selgitada nende häirete olemust niivõrd põhjalikult, et oleks võimalik leida parim raviviis, kuna psühhiaatrilised häired on suureks koormaks vaimsete haiguste all kannatajatele ja nende lähedastele, samuti ühiskonnale.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Marco Kirm sõnas, et Visnapuu kohtumine nobelistidega on ülikoolile väga tähtis, sest see näitab noorteadlase ning teadusvaldkonna kõrget taset: „Tegemist on suure tunnustusega, sest Lindau kohtumisele valitakse parimad parimatest. Mul on hea meel, et Tartu Ülikoolis on peale kasvamas uus põlvkond noori innustunud teadlasi, sh ka nobelistidega kohtunud Visnapuu, kes tahavad läbi oma teadustöö maailma muuta. Seeläbi arendavad nad edasi ka meditsiinivaldkonna taset, kus Tartu Ülikool on aastaid püsinud maailma 1% enim viidatud teadusvaldkondade hulgas.“

Nobeli preemia laureaatide ja noorteadlaste kohtumist korraldatakse alates 1951. aastast. Loe lisa sündmuse kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta