Minu salamaailm oli teiste biotudengite eest peidus. Pea kellegile sõnagi lausumata kadusin juba neljapäeva õhtupoolikuti rongile või pikale Võsu bussile. Salamaailm põhjarannikul nimega Lahemaa saigi minu omaks.

Saladus, mis iga salakäiguga aina suuremaks minu sees kasvas, jäigi mu enda teada. Ja vaid väga vähesed teadsid, et kuhu mees tegelikult kadunud on neljapäeva õhtust esmaspäeva kesklõunani.

Kaheteistkümnenda lehekuise päeva õhtupoolik 1991 aastal tõi minu ellu esimese habekaku ja terve õhtu romantilist tantsu koos kakuga oligi tollase laheda maa suurim üllatus.

Kakk tantsis oma lummavat tantsu üle jõekääru puutüükal ja mina ei jäänud temast heinaküüni ees temast maha. Askeldasin omi askeldusi ja küünilävel saatsin õhtu oma teele.

Viitna motelli pühapäevases melus jõudsin oma kaku-uudisega sinna. Motellielanike seas oli ka Medris Jurs, kes kaku-uudise pealinna saatis. Minu esmaspäevane suur kaku.uudis vallutas Aktuaalse kaamera ja muud kanalid. Minu lahemaine saladus tuligi niimoodi avalikkuse ette ja minu minu tollased kolleegid ehk biotudengitest sõbrad ei andndud mulle enam asu.

Ja ülejäänud neli lummavat aastat saatis mind lahedalt maalt leitud naeratus, mis teistelegi palju ütles. Seal naeratuses oli lahe maa peidus ja sealne suurim õhtu koos habekakuga jõekäärus.

Tänulik olen tagantjärele sellele viiele lahedale aastale, mis mind seal õpingute kõrval saatsid ja esimese sealse kevade romantiline kakuõhtu. Uudis sellest tõi aastapikkuse saladuste maa minu seest peidust kõigi küsimiste jaoks valla..

Lahemaa 1991-1995.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!

Sarnased artiklid