Ühe mehe saatsin ma mere äärde. Ta läkski sinnapoole teele, kus ma ise ka ju aeg-ajalt olemas olen ja olen olnud.

Lahtedega maa, mis kutsub pea igaühte oli tal eesmärgiks. Ta läks sinna oma jutu järgi mereranda ritsikaid otsima.

Veljo Runnel, mees kes ritsikate elu imehästi tunneb, oli mulle suvelõpu üllatus missugune. Ta võttis minust selle mina kaasa, kes ise lahtede maal olla soovib, kuid seekord ei saanud temaga ühes minna lahtede juurde. Looduseuurija jutt mereäärsetest ritsikatest tegi mind uueks ja teistmoodi.

See, et nad seal üldse elavad ja olemas on ka. Alles aastapäevad hiljem jõudsin ise sinna randa, kus ritsikalaulu pidi kuulda olema. Ja oligi neid kuulda ning üks lahe laps lahedal maal oligi jälle selleks suveks suureks seal kasvanud.

Lahemaa, 2009.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks