Setumaal kinkisin ma endale maja ja hulganisti üksindust ja tööd selle juures. Üksildane majajantija nagu ma seal olin, jätsin külale kiige künka otsa ja rohkemat ma Setudele midagi muud ei kinkinudki.
- Marek Vahula lood
- 2. detsember 2022
Kadeda mehena seal jätsin neile kõik kinkimata ja läksin kevadeti teadmisi jagama oma kallile põhjarannikule. Inimrühmadele kinkisin suure suu ja hulganisti tarkuseid.
Vahel tahtsin ma lisagi neile kinkida ja nii ma kinkivaks giidiks sündisingi. Põdrasarv ja Palmse tellis, sokusarv ja paekivistis, metsisesulg ja hiireviu sulg ja nii ma kinkiv giid olingi.
Setud jätsin ma kingitustest ilma. Ja kevadised tulekud põhjaranniku tuulte tallermaale tõidki kingituste mõtted mulle pähe ja Setudest murjamid ei suutnud neid ilusaid hetki minult ära võtta.
Setumaa oli ise mulle kingitus ja kord avastatud põhjarannik, kuhu kevadeti suundusin, oligi see maa, kus kingitusi jagasin, kuna need Setumaal mul kõik jagamata jäid. Teadagi miks ?
Lahemaa, 1995-2003.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
