Üksik suure raba tee vajas mind ennast ehk ühte inimproovi. Jutud, et Juminda poolsaare Hara raba teistest kolleegidest erinevam on, vajas mind ennast sinna kõndima, et tõele lähemale jõuda.
- Marek Vahula lood
- 22. juuni 2023
See ainulaadne suur rabatükk keset rannamaastiku olevat liivaseljandikega. Kuiva jalaga saad põiki temast üle minna. Rabatarkus kui selline oli ära kuulatud ja ei jätnud mind enam maha. Sügiskuu keskel läksin jutule tõepõhja taga otsima.
Jalga jätsin linnakäimad ja selga võtsin Hara raba pambu. Ja jõudsingi peale kolmetunnist matka kuiva jalaga üle raba, kordagi pehmet rabapinnast varbaotsagagi puutumata. Ainulaadne raba oli muidu tavalise raba näoga, kuid liivaste seljandike labürint juhatabki oskusliku rabaseikleja kuivalt üle avaruse.
Ainulaadne raba on muidu suur ja lai. Suur ja lai olin terve õhtu ööbimispaigas ja alles seal olles sain aru, et ainulaadsest rabaretkest osa olin saanud. Peategelane ikka mina ise ja ainuke raba Eestis, mis kui matkajat ootab, et talle midagi ainulaadset selgeks teha.
Hara raba, 1993.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
