Olin üks mõtlik suusataja 1995-1996 aasta külmal talveharjal. Harjunud Setumaal majavaikusega, leidsin end sellel talvel vaid ühel talvisel hetkel lahtede maal, Kasispeal.
- Marek Vahula lood
- 27. jaanuar 2018
Mõtlik ja ainult mulle teada olev suusarada viis mind Loksa randa. Sealt tahtsin suusatada otse üle lahejää. Minu mõtlik pilk saatis teele sadamast väljunud suure laeva ja ikka läksin mõtlikult edasi. Mu suusasamm oli Lahemaal, aga mõttelõng kusagil Setumaal ja majahoovil.
Ja nii suusatas üks endasse tõmbunud suusamina, pilk maas. Tegelikult oli selles talves minu lahemaine vaheaeg. Ja tubli õpilane olin hoopis elumerel ja ühes majahoovis. Et tahtsin kevadel tagasi tulla, siis kadusingi Setumaa rajalt koos suusapaariga.
Ja kui laeva poolt lahti aetud veeviirg kümne meetri kaugusel oli, siis võpatasin ja keerasin kohe otsa ringi. Pea ja silmad maas ei saa ikka ringi käiia, ei lahtedega maal ega mujalgi. Nii sain talvise äratuse osaliseks ja avasin oma kevadised silmad ja olin jälle õnnelik, et see nii on.
Hara lahel, näärikuul, 1996.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
