Keskkonnaagentuur tutvustas 7. mail Tartu linnavalitsuses tööd, mis annab kompleksse ülevaate linna keskkonnaseisundist. Põhjalik ning interaktiivse linnakaardiga varustatud uurimus annab hinnangu neljale suuremale valdkonnale: veele, jäätmetele, välisõhu kvaliteedile ning elurikkusele ja looduskaitse temaatikale.

  • Loodus
  • 16. mai 2018
  • Foto: Aiamaja Tartus. Pixabay, CC Public Domain

Koondatud keskkonnainfo on vormistatud ja suunatud ennekõike uurimiseks ja kasutamiseks keskkonnateadlikule linnakodanikule, kes soovib oma kodulinna kohta rohkem teada saada: millise seisus on Emajõgi, milliseid taime- ja loomaliike võib linnast leida ning kuidas on linnaositi lahendatud jäätmete kogumise süsteem.

„See kokkuvõte sisaldab endas palju vajalikku infot. Võime tartlastena olla selle üle väga uhked, et just meie oleme esimestena Eestis sellise põhjaliku keskkonnaülevaate omanikeks saanud,“ lausus Tartu abilinnapea Raimond Tamm. „Et see kokkuvõte ja kaardirakendus inimeste poolt üles leitaks ning jätkuvat kasutust leiaks, tuleb tagada nüüd selle andmekogu pidev täiendamine, et seal oleksid kuvatud kõige värskemad andmed.“

Sama meelt oli ka Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala: „Ma leian, et selle keskkonnaülevaate ja töö tutvustamise käigus tekkinud ühine arusaam koostöö vajalikkusest on hea näide sellest, kuidas riik ja kohalik omavalitsus üksteist toetades toimima peaksid.“

Tartu linna keskkonnaülevaade on kõigile huvilistele leitav siit, või Tartu linna kodulehelt (valdkonnad/heakord ja keskkond/keskkonnaseisund).

Tartu keskkonnaseisundi töö tehniline lahendus pärjati hiljuti tiitliga „Parim ArcGIS online kaart 2018“.

Keskkonnaülevaate üks peamiseid koostajaid, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialisti Madli Linderi hinnangul kinnitas uurimistöö, et Tartu on roheline linn. Erinevate loodusliku taimkattega aladega on linna pindalast kaetud ligi pool, tänavahaljastuse kogupikkus ulatub ligi 60 kilomeetrini, kaitstavad alad katavad üle 5% linna pindalast ning kaitstavaid liike on registreeritud ligi poolsada.

Tartu ja selle ümbruse elanikel ning ettevõtetel on eriline vastutus Ida-Eesti tuiksoone Emajõe veekeskkonna kvaliteedi ja sellega seotud luhaökosüsteemide säilimise eest. Uhke võib olla Eesti pikima siseveekogude veetasemete vaatlusrea üle, mis Emajõe puhul ulatub aastasse 1867. Murettekitav on aga ohtlike ainete sisaldus Emajões. Uuring näitas siin erinevate pestitsiidide rekordit ja normide ületamisi. Leiti isegi DDTd – putukamürki, mis on keelatud juba 1970. aastatest. See ning põllumajanduslike toitainete sisalduse suurenemine allavoolu ja valuvaigistite ning hormoonravimite jääkide leiud Emajõest viitavad, et kuigi hetkel ei ole ohtlike ainete mõju vee-elustikule veel märgatav, tuleb halvema ennetamiseks meetmed kiiresti tarvitusele võtta.

Jaga: