Riigikontroll on seisukohal, et kuigi taimkaitsevahendite piirnormide ületamisi leitakse taimses toidus üha vähem, tuleb Veterinaar- ja Toiduametil ning Maaeluministeeriumil parandada inimeste teavitamist toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkidega seotud riskidest. Olgugi et Eestis süüakse väga palju taimset importtoitu, võetakse proove peamiselt kohalikust tava- ja mahetoidust, mis on aga võrreldes imporditud toiduga oluliselt puhtam, ning analüüsid ei peegelda seetõttu adekvaatselt üldpilti tegeliku taimse toidu ostukorvi kohta. Samuti esitatakse laborianalüüside tulemusi viisil, mis jätab toidust puhtama mulje.

Konjunktuuriinstituudi uuring eestlaste ostukorvi kohta näitab, et hinnanguliselt 76% puuviljadest, 66% värsketest ja külmutatud marjadest, 64% makaronitoodetest, 43% värsketest köögiviljadest on imporditud. Eestis võeti 67% proovidest aga hoopis siin kasvatatud või valmistatud toidust ja vaid 33% importtoodangust, mis ei ole aga proportsioonis ostukorviga. Näiteks oli Soomes võetud proovidest vaid 16% omamaisest toidust, 84% proovidest võeti importtoidust. Ning Eesti kohalikust toidust võetud proovides oli omakorda ebaproportsionaalset suur mahetoodete osakaal (ligi 1/3).

Eesti puu- ja köögiviljades on aga 2–3 korda vähem taimekaitsevahendite jääke kui näiteks Lääne- või Lõuna-Euroopast imporditud toodetes. Mahetooted taimekaitsevahendite jääke eelduste kohaselt ei sisalda. Veterinaar- ja Toiduameti raporti seireandmed näitavadki, et taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ületamisi leitakse järjest vähem: aastatel 2004–2010 oli selliseid proove keskmiselt 3,6%, aga 2011–2017 vaid 0,8%.

Tarbijatele esitatava info pinnalt võib tekkida ekslik arusaam, et kõiki taimekaitsevahendite toimeaineid analüüsitakse kõikides võetud proovides. Tegelikult uuritakse ühe konkreetse toimeaine sisaldust ainult osas proovides, kuid avalikkusele jääb mulje, et see aine puudus kogu analüüsitud toidus.

„Kuna võimalikke mõõdetavaid saasteaineid on üle tuhande, siis on selge, et tuleb keskenduda Eesti puhul ennekõike nende toimeainete kindlakstegemisele, mille kasutamine on siinmail levinud, ning importtoidu puhul on vaja tekitada taustteadmine, milliste pestitsiidijääkide otsimisele keskenduda. Tekkida ei tohiks olukorda, kus uurimata jäävad kemikaalid, mida toit suure tõenäosusega võib sisaldada,“ ütles auditiosakonna peakontrolör Ines-Metsalu Nurminen.

Peakontrolör tõi välja, et muu hulgas mõjutab toidu puhtuse statistilisi näitajaid ka andmete töötlemise metoodika. Selle järgi arvestatakse enne piirnormidega võrdlemist taimekaitsevahendite jääkide laboritulemustest 50% maha. Veterinaar- ja Toiduameti hinnangul ei vasta ainult need toiduanalüüside vastused nõuetele, mis ületavad piirnormi ka pärast seda, kui saadud analüüsivastusest on pool maha arvatud. Amet lähtub enda kinnitusel Euroopa Toiduohutusameti juhendist. Riigikontroll on seisukohal, et Euroopa Toiduohutusameti juhendi eesmärk on reguleerida olukorda, kui tekib vajadus toidukäitlejale sanktsioone rakendada. Sel juhul võib kasutada Euroopa Liidus aktsepteeritud laiendatud mõõtmismääramatust ning teisendada laboritulemused tootja kasuks, lahutades tulemusest 50% juriidiliste vaidluste vältimiseks. Laborianalüüside tulemuste kasutamisele toidust tulenevate ohtude kindlaksmääramisel ega tarbijale esitatavale infole ei peaks seda meetodit kohaldama.

Riigikontrolli hinnangul keskenduvad Maaeluministeerium ning Veterinaar- ja Toiduamet toidu juriidilistest nõuetest kinnipidamise kontrollile ehk piirnormide ületamise tuvastamisele (ja neid on aastase proovide hulga peale tõesti väga vähe), kuid on tähelepanuta jätnud asjaolu, et tegelikud terviseriskid tulenevad sellest, kui palju ja kes jääki sisaldanud toitu sööb. Mõnes analüüsitud toiduaines on olnud taimekaitsevahendite jääke küll normi piires, kuid organismile ohtliku taseme ületamiseks tohiks neid süüa vähe ja mitte igapäevaselt. On puuvilju, mis sisaldavad kümmekonna taimekaitsevahendi jääke, mille koosmõju organismile pole teada.

Lisaks tuvastas Riigikontroll, et kiiresti riknevate puu- ja köögiviljade puhul ei ole tagatud, et ohtlikus koguses taimekaitsevahendite jääke sisaldav toit korjataks müügilt ära enne, kui see jõutakse ära tarbida. Selle põhjuseks on, et ohtlike ainete sisalduse tuvastamine ning sellest asjaosaliste teavitamine võtab aega kuni kuu ning selle ajaga jõutakse enamik puu- ja köögivilju juba ära müüa ja ära süüa. Näiteks tuvastati 2015. aastal, et Itaaliast pärit viinamarjad sisaldavad lubatust 80 korda suuremas koguses taimekaitsevahendi toimeaine formetanaadi jääke. 20 kg kaaluvale lapsele oleks olnud ohutu seesuguseid viinamarju tarbida 20 grammi. 3,8 tonni neid viinamarju jõudis aga kõik tarbijateni.

Riigikontroll soovitab avalikustada analüüside andmed selliselt, et inimene saaks toidu tarbimisel teha teadlikke valikuid. Tulemuste esitamisel tuleks lähtuda tegelikest laboritulemustest. Samuti tuleks koguda infot selle kohta, millistest taimekaitsevahendite jääkidest on inimesed enim ohustatud, ning tagada, et analüüsitaks seda toitu, mida tarbitakse kõige rohkem ning mille kasvatamisel on kasutatud enim taimekaitsevahendeid. Lisaks peab Veterinaar- ja Toiduamet olema võimeline hindama, kas ja millised tarbijarühmad on toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide tarbimisest ohustatud.

Nii Maaeluministeerium kui ka Veterinaar- ja Toiduamet olid nõus, et taimekaitsevahendite jääkidega seotud riske tuleks põhjalikumalt hinnata, kuid selleks oleks vaja rohkem raha. Riigikontroll peab oluliseks toonitada, et info kogumist, analüüsimist ja inimestele esitamist on võimalik oluliselt parandada ka juba olemasoleva raha abil, kuna meie kõigi eesmärk on suurendada arukate ja teadlike tarbijate hulka. Veterinaar- ja Toiduamet on nõus parandama vead tarbijate teavitamises ning hindama toidu ohtlikuks tunnistamisel lisaks jääkide piirnormide ületamisele ka inimeste terviseriske.

Eestis kasvatatud toidu puhtus ja ohutus on kesksel kohal mitmetes riigi strateegiadokumentides. Samuti on see oluline Eesti turundamisel eksporditurgudel. Võiks eeldada, et puhta toidu kuvandi tagamiseks kogutakse ja analüüsitakse infot Eesti toidus sisalduvate kemikaalide kohta süstemaatiliselt, paraku see nii aga ei ole. Ülesannete jaotamine eri ametite vahel on tekitanud olukorra, kus analüüsivastutus hajub. 

Riigikontrolör Janar Holm ütles auditi tulemusi kommenteerides: „Kes võiks arvata, et osa toiduohutusega seotud probleemidest leiaks lahenduse, kui Maaeluministeeriumi valitsemisalas jõutaks kokkuleppele selles, mis on porgand. Kuidas siis nii? Tuleb välja, et Põllumajandusametile on porgand taim ning Veterinaar- ja Toiduametile toit. Kui küsida mõlemalt asutuselt, kas Eesti toit on muutunud puhtamaks, siis esimeselt ei saa vastust seetõttu, et nemad ei pea toiduohutuse valdkonda enda kohustuseks ja ei kogu toiduohutuse hindamiseks vajaliku üldistusega infot – nemad hindavad ainult taimetervist. Veterinaar- ja Toiduamet seevastu ei saa sellele küsimusele vastata, sest nemad ei vastuta Eesti toidu kasvatamise eest ega kogu infot taimekasvatuse käigus kasutatud taimekaitsevahendite kohta.“

Riigikontrolör toonitas, et lisaks Eesti toidu puhtusele tahame tarbijatena olla kindlad, et Eestis müüdav toit meie tervist ei kahjusta. „Tahame, et saaksime usaldada Maaeluministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduametit, kui nad ütlevad, et võime süüa ükskõik millist müügil olevat toitu, kartmata, et selles sisalduvad kemikaalide jäägid võiksid tuua meie lähedastele või sööjale endale terviseprobleeme. Kui toidus võib leiduda jääke, mille kohta ühed teadlased ütlevad, et need võivad põhjustada probleeme, ja teised teadlased ütlevad, et see pole tõendatud, siis tahame sellest vaidlusest teada. Selleks, et saaksime teha ise oma valikuid enda ja oma pere heaolu nimel.“

 

Taustaks:

Toiduohutus hõlmab lisaks taimekaitsevahendite jääkidele ka nõudeid toiduhügieeni, toidu lisa- ja saasteainete ning märgistamise kohta, samuti toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete, uuendtoidu ja geneetiliselt muundatud organismide kohta. Riigikontrolli auditi keskmes olid taimekaitsevahendite jääkidest tulenevad ohud taimses toidus.

Eestis vastutavad toiduohutuse valdkonna eest Maaeluministeerium ning Veterinaar- ja Toiduamet. Põllumajandusamet vastutab taimekaitsevahendite turule lubamise eest ning kontrollib, kas Eesti põllumajandustootjad kasutavad taimekaitsevahendeid õigesti.

Aastas tehakse toidust keskmiselt 350 taimekaitsevahendite jääkide laboriproovi. Laboriproovide tulemuste põhjal koostatud aruanded avaldab VTA üldistatud kujul kord aastas oma kodulehel.

Toiduohutuse valdkond on suures osas Euroopa Liidu reeglitega reguleeritud. Euroopa Toiduohutusameti (European Food Safety Authority – EFSA) ülesanne on muu hulgas teha teaduslikel analüüsidel põhinevaid riskihinnanguid toidus leiduvate saasteainete ohtlikkuse kohta ning teha ettepanekuid piirmäärade või keeldude kehtestamiseks. Praegu on Euroopa Komisjon üle vaatamas toiduohutusega ning riskihindamisega seonduvaid õigusakte ja tegevusi. Euroopa Parlamendis toimub praegu laiem arutelu taimekaitsevahendites sisalduvate kemikaalide ohtlikkuse, piirnormide seadmise ning tervise kaitse teemal.

Sarnased artiklid