TalTechi geoloogia instituudi tehnik, maapõueressursside magistriõpilane Aleks Strazdin lõi idufirma, mis tegeleb kaevandusjäätmete taaskasutamisega. Ümbertöötlusel saadavat materjali saaks kasutada ehituses, mööbli valmistamisel, erinevates tootmistes, kus vaja tahket materjali.

 

Aleks Strazdin sai idee kaevandusjäätmete taaskasutamiseks juba mitu aastat tagasi, kui tal õnnestus näha paberit, mis oli valmistatud kaltsiumkarbonaadist ja plastikust. “See oli Hiinas valmistatud paber, kus kaltsiumkarbonaati umbes 80%, ülejäänu oli plastik. Ja ma hakkasin mõtlema, et miks mitte teha Eestis midagi sarnast. Aga et olla rohesõbralik ja võimalikult palju taaskasutada, otsustasin lisaks taaskasutatud plastikule kasutada kaevandusjäätmeid,” räägib noormees.

Lubjakivi+plastik=?

Ta kutsus kampa oma venna, kellega koostöös sündis uus idufirma R.P.C (Rock.Plastic.Composite).  “Kui mina tegelen reaalselt uue materjali väljatöötamisega, siis venna hooleks on logistika planeerimine ja müük,” kinnitab Aleks  Strazdin. Praegu on materjalid veel loomis- ja katsetamisjärgus. “Lihtsalt öelduna segame me prügiplastiku ja kaevandusjäätmed kokku ja saame uue materjali. Seejärel testime uue saadud materjali mehaanilisi omadusi - painduvust, survet, kõvadust,” selgitab noormees, kelle sõnul on esimesed materjalid juba läbi proovitud ja ideel on jumet. Loomulikult ei taha idee autor kogustest ja täpsetest vahekordadest veel rääkida. Asi on uus ja noored leiutajad kaitsevad oma ärisaladust.

Mida mõista kaevandusjäätmete all? Aleks Strazdin jutustab,et näiteks tekib kaevandatud põlevkivi rikastamisel lubjakivi, mis kuhjatakse puistangutesse. Osast sellest lubjakivist valmib killustik, kuid killustiku kehva kvaliteedi tõttu jääb enamus sellest siiski kasutamata. “Seda võiks siis kasutada muuks otstarbeks,” leiab Aleks. “Teiseks tekib kaevandusjäätmeid ka lubjakivi killustiku tootmisel. Lubjakivi purustamise ja sõelumise käigus tekib peenike tolm ja puru, millele kasutust tihti ei leita. Meie idee ongi erinevatest allikatest saadud kaevandusjääke maksimaalselt ära kasutada.” Ümbertöötluse tulemusel saaks noormehe sõnul uut tooret kasutada nii ehituses, mööbli valmistamisel kui ka pakenditootmises.

Jumpstarter oli heaks hüppelauaks

Oma idee sidus Aleks Strazdin magistritööga, mis tundus mõistlik arvestades, et noormehe idee pakkus huvi ka Tallinna Tehnikaülikoolile ning ülikool osutab omalt poolt igakülgset abi. “Üldiselt on õppejõud ja juhendajad põnevil,” kinnitab magistriõpilane. Ülikooli poolt tuli ka ettepanek osaleda selleaastases EIT Jumpstarteri programmis, mis ongi mõeldud edendama Lõuna- ja Kesk-Euroopa innovatsiooni ning ettevõtlust.  Kui noormehel tekkis kevadel võimalus oma ideega programmi kandideerida, võttis ta põneva väljakutse kohe vastu.

“Tegemist on võistlusega, mis natuke sarnaneb meie “Ajujahile”, kinnitab Aleks Strazdin. “Mastaabid on aga palju suuremad. Programmis on erinevad valdkonnad: tervishoid, põllumajandus, töötlev tööstus, energeetika, linnaliiklus ja tooraine. Viimasesse gruppi kuuluski meie idee. Alguses valitakse umbes 500 ideed välja, mis hakkavad programmis osalema. Mis näitab, et huvi on suur. Järgnes esimene voor, kus erinevad rahvusvaheliste kogemustega eksperdid rääkisid, kuidas äri alustada, mida teha selle käimashoidmiseks, millised raskused võivad ette tulla. Kõiki ideid analüüsiti, anti nõu ja soovitusi edasi minekuks,” kirjeldab noor ettevõtja programmi esimest etappi.

Strazdinil õnnestus pääseda ka teise ja kolmandasse vooru, kus käis töö gruppides ja arendati juba isiklikke ärimudeleid. Uks finaali jäi, paraku, suletuks, aga arvestades konkurentsi, ei ole põhjust pikalt põdeda. Seda enam, et finaalis on tegemist juba võistlusega ja selles etapis enam koolitusi ei toimu. “Nii et ehkki võidurahast jäime ilma, saime intellektuaalse auhinna siiski kätte,” naerab noormees. “Saime programmist kätte kogu know-how, mis võtta andis ja lisaks kõvasti indu juurde oma asja edasi ajada.”

Mitte ainult IT

Kui idufirmade tegevust seostatakse pigem IT-valdkonnaga, on Strazdin seda meelt, et tõusuteel on hoopis need sektorid, kes arendavad käega katsutavat asja. “Olen viimasel ajal startuppidel ja investeerimisel silma peal hoidnud. Minu hinnangul on äppide ja programmide esimene ahhaa efekt hakanud kaduma, huvi on läinud füüsilisele tootele,” leiab ettevõtlik noormees. Ta on oma idufirma potentsiaalis kindel, sest maapõueressursside valdkond pakub kuhjaga avastamis- ja arenguruumi. “Eestis on tohutult maavarasid, tuleb ainult leida võimalus, kuidas sellest saada maksimum. Käisin kunagi Portugalis ühes inseneriettevõttes, kus leiutati uus materjal - marmor liideti korgitammega. Sellest sai Portugali Nokia, miks siis mitte teha katseid meie oma lubjakivi ja puidu kombineerimisel,” pakub Aleks välja mõtte.

Ta on saanud kontakti Eestis tegutseva ettevõttega, kes toodab ehitusmaterjali ainult plastikust ja turgu on Strazdini sõnul kõvasti. See annab talle usu, et leidub kasutajaid ka nende idufirmas arendatavale materjalile. “Roheline mõtlemine on trendikas. Paljud ehitusmaterjalide tootjad otsivad võimalusi keskkonnahoiuks, kus toormeks pole enam maavara, vaid jäätmed ja prügi. Võtame kasvõi tänavavalgustusposti - miks kasutada selleks kaevandamisel saadavat metalli, kui lambiposti saaks teha ka taaskasutatud materjalidest,” toob ta näite.

Hiljuti sai Aleks häid uudiseid: tema idufirma R.P.C idee toota kaevandusjäätmetest ja prügiplastikust uut komposiitmaterjali jõudis Ajujahil Top 100 pitch vooru, kust žürii valib pärast kõigi äriideede ärakuulamist välja 30 parimat äriideed ja meeskonda, kes pääsevad järgmisesse vooru ehk Ajujahi arenguprogrammi. Aleksiga koos pääses saja parima hulka veel üks geoloogia instituudiga seotud meeskond, kus idee autoriks praegu veel gümnaasiumi ridadesse kuuluv Henri Pihelgas, kes toodab keskkonnareostuse likvideerimiseks mõeldud turbapatju.

Aleks Strazdin soovitab kõigil, kel uus äriidee mõttes mõlgub, otsida mõni programm selle testimiseks ja arendamiseks. “Tegelikult on neid päris palju: Prototron, Ajujaht, Jumpstarter, STARTERTallinn, STARTERTartu. Selliseid programme tasuks kindlasti noortel otsida ja neis julgesti osaleda. Praegu on nii Eestis kui ka Euroopas väga häid programme, mis aitavad äriideed ellu viia,” julgustab ta noori oma unistusi teoks tegema.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta