27. oktoobril 2016 kinnitas Keskkonnaameti peadirektor oma käskkirjaga nr 17 Tellise looduskaitseala kaitsekorralduskava.

Tellise looduskaitseala asub Jõgevamaal Torma vallas Võtikvere külas. Kaitseala pindala on 238,1 ha. Kaitseala on nime saanud kaitseala idapiiri taga oleva vana tellisetehase järgi.

Kaitseala tuumiku moodustavad looduslikus sängis voolav Mustvee jõgi, selle kaldaluhad ja märjad metsaalad ning ala jagab kaheks lahustükiks Mustvee-Saare elektriõhuliin. Kaitseala piirikraavid toimivad eesvooluna metsakuivendusele, mis on rajatud 20. sajandi erinevatel perioodidel.

Tellise LKA on üks uuemaid kaitsealasid Lõuna regioonis. Ettepanek kaitseala moodustamiseks tehti Taani-Eesti koostööprojekti „Eesti metsakaitsealade võrgustik“ käigus. Kaitseala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 06. juuni 2005 määrusega nr 119. Määruse kohaselt on kaitsealal ainult üks sihtkaitsevöönd, mille kaitse eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide lamminiitude (6450), rohunditerikaste kuusikute (9050), vanade laialehiste salumetsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse. Kaitseala kaitse-eesmärgiks ei ole seatud ühtegi liiki, kuid Mustvee jõgi ca 8 km pikkusel alal asub loodusdirektiivi II ja IV lisa liigi paksu jõekarbi (Unio crassus) elupaik.

Kava koostamise ajal puudub kaitsealal inimasustus ning teadaolevalt ei ole siin elatud ka varasemal ajal. Kuigi kaitseala on väga lähedal Mustvee linnale ja see on kergesti ligipääsetav, puudub sel puhkemajanduslik roll. Kaitseala metsad on märjad ja neid külastatakse peamiselt vaid seeneajal. Kaitsealal ei ole ettevalmistatud puhkekohti ning neid ei ole plaanis ka rajada.

Tellise lka esimese kaitsekorralduskava aastateks 2003-2012 koostas 2003. aastal Jaak Alekand (Metsahoiu Sihtasutus) LIFE-Nature projekti „Prioriteetsete metsaelupaigatüüpide kaitse Eestis“ raames, kuid see kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga alles 21. detsembril 2006. Uues kavas on antud ülevaade esimese KKK täitmisest.

Käesoleva KKK koostamisel lähtuti olemasolevatest andmetest, s.t ala hinnati kättesaadavate uuringu- ja seiretulemuste ning ortofotode alusel, samuti visuaalselt looduses, kuid inventuure/uuringuid läbi ei viidud. Suurim erinevus esimese KKK ja kehtiva KKK struktuuri vahel on see, et ei ole seatud pikaajalisi ega kaitsekorraldusperioodi eesmärke ning puudub ka väärtuste koondtabel, kus on kirjas kavaperioodi oodatavad tulemused. Kuna esimese kava koostamise ajal oli Natura lapsekingades, siis puudusid ka elupaigatüüpide seisundihinnagud, mistõttu uues kavas on ette nähtud elupaigatüüpide inventuurid. Ellu jäi viimata matkaraja rajamine, kuid selle järgi puudub ka vajadus. Esimese kava töödest tuleb kindlasti nimetada ühes metsakvartalis metsakuivenduskraavide sulgemist, mis samuti tehti ära LIFE-Nature projekti raames.

Mustvee jõeäärsed kitsad luhad tervikuna (ca 28 ha) on väga väärtuslikud nii elupaigana kui ka maastikuliselt. Seepärast on tähtsaim tegevus elupaigatüübi 6450 järjepidev hooldamine.

Tellise looduskaitseala kaitsekorralduskavaga saate tutvuda siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta