Põhilisi teraviljaliike ja piimatooteid arvestades toodetakse Eestis teravilja 3,1 ja piimatooteid 1,1 korda rohkem kui neid tarbitakse. Samas enamike teiste põllumajandussaaduste puhul on arvestuslik tarbimine suurem kui kodumaine toodang. Isevarustatuse tase on kartulil 61%, köögiviljal 38% ja puuviljal 12%. Loomakasvatussaadustest on lihal isevarustatus 78%, munadel 51% ja meel 90%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirsi sõnul peab statistikaamet põllumajandussaaduste koguselist arvestust, kus toodangu ja väliskaubanduse andmete alusel arvutatakse välja ka arvestuslik tarbimine. „Jagades toodangu summaarse tarbimisega võib ligikaudselt arvutada ka Eesti isevarustatust põhiliste põllumajandussaadustega ehk siis protsentuaalselt hinnata, kui palju tarbitust on kodumaise toodanguga kaetud,“ selgitas Kirs.

Teravilja ja piimatooteid saame eksportida

Põllumajandussaaduste koguseline arvepidamine katab ainult põhilised teraviljaliigid ehk nisu, rukki ja odra. Nende saak oli 2022. aastal 1,4 miljonit tonni. Teravilja ning esimese taseme töödeldud toodete ehk jahu tarbimine on arvestuslikult umbes 0,45 miljonit tonni. Seega toodetakse neid teravilju meil kokku üle kolme korra rohkem kui tarbitakse. Isevarustatuse tase on neil püsinud üle 100% juba 15 aastat. Õlitootmiseks kasutatava rapsi osas on toodang samuti suurem kui tarbimine ehk isevarustatuse tase on 150%.

Ka piimatooteid toodame rohkem, kui on kodumaine arvestuslik tarbimine, seega summaarselt kujuneb piimatoodete isevarustatuseks 113%. Lisaks piimatoodetele ekspordime veel üsna suures mahus ehk üle 200 tuhande tonni ka toorpiima.   

Kartuli isevarustatus on vähenenud

Kodumaise kartuli kasvupind ja saak on aastatega pidevalt vähenenud ja import samal ajal suurenenud. 2022. aastal toodeti kartulit Eestis kokku 78 000 tonni, selle sees on ka kodumajapidamistes oma tarbeks kasvatatu. Kartuli summaarsest tarbimisest (sealhulgas seeme jms) on kodumaise toodanguga kaetud praeguseks ainult 61%. Kartuli arvestus katab ka osasid kartulitooteid, mis on teisendatud põhitooteks.

Värske köögivilja kodumaine saak oli eelmisel aastal kokku 44 000 tonni, samas tarbimine oli 116 000 tonni, mis teeb isevarustatuseks 38%. Isevarustatuse tase on viimasel kolmel aastal aina vähenenud.

Puuvilja- ja marjasaak oli 2022. aastal koos maasikatega veidi üle 9000 tonni. Tegemist on viimaste aastate parima saagiga, kuid see on impordiga võrreldes siiski väike. Kokku tarbitakse Eestis arvestuslikult 80 000 tonni värskeid puuvilju ja marju, millest omamaise toodanguga katame seega vaid 12%. Osaliselt on kehv suhe tingitud ka tsitruselistest ja teistest eksootilistest puuviljadest ja marjadest, mida Eestis ei kasvatata. Köögivilja ja puuvilja arvestuses on ainult värsked tooted.

Loomakasvatussaadustest on isevarustatus kõige tagasihoidlikum munadel

2022. aasta esialgsetel andmetel toodeti Eestis 78 000 tonni liha, sh 43 000 tonni sealiha, 23 000 tonni linnuliha ja 11 000 tonni veiseliha. Tarbimise lõplik arvestus valmib peale lihatoodangu lõplike andmete avaldamist, kuid 2021. aasta põhjal võib öelda, et isevarustatuse tase sõltub oluliselt liha liigist: sealihal oli see 81%, linnulihal 61%, veiselihal 102% ning lamba- ja kitselihal 100%.

Munade tarbimine ületas 2022. aasta toodangut ligi kahekordselt. 2022. aastal toodeti Eestis kokku üle 158 miljoni muna, kokku tarbiti arvestuslikult 312 miljonit muna. Seega Eesti munadega isevarustatuse tase on antud metoodika järgi arvestades ainult 51% ja aina rohkem jõuab meie toidulauale importmuna. Võrdluseks – 20 aastat tagasi oli munadega isevarustatus üle 90%.

Meetoodang oli 2022. aastal 1494 tonni ja impordi-ekspordi järgi arvestades tuleb kogutarbimiseks peaaegu 1700 tonni. Seega mee osas on Eesti isevarustatuse tase 90%.

Metoodika

Arvutustes on tarbimisena arvestatud summaarset toodangu ja impordi-ekspordi järgi leitud tarbimist, mis hõlmab ka tarbimise seemnena, loomasöödana ja muud tarbimise alaliigid. Kuna köögivilja ja puuvilja osas on kaetud ainult värsked saadused, siis võib Eesti tarbimine sisaldada potentsiaalselt ka meil töötlemiseks minevat kogust.

Allikas: Statistikaamet

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta