Teravmägedel toodetakse enim CO2 ühe elaniku kohta

Kivisöe kaevandamine Norrale kuuluvas Teravmägede saarestikus Põhja-Jäämeres on viinud selleni, et piirkonnas toodetakse enim CO₂ ühe elaniku kohta maailmas.

Majandus
Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
29. veebruar 2012
https://pixabay.com/photos/co2-carbon-dioxide-carbon-oxygen-3139225/

„Kasvuhoonegaaside tekke ametliku statistika analüüsimine on näidanud, et Teravmägedel toodetakse 181 tonni CO₂ ühe elaniku kohta aastas,“ ütles Oslo ülikooli teadlane Fabio Buonsanti uudisteagentuurile RIA Novosti. „See on üle kolme korra rohkem kui Katari piirkonna rekord, mis on 56,2 tonni ühe elaniku kohta,“ täpsustas Buonsanti.

Kliima ja saastatusega tegeleva Norra agentuuri (The Climate and Pollution Agency) hinnangul on pool saarestiku heitkogustest tingitud söekaevandustest. Söekaevandustes saab tööd viiendik saarestiku elanikkonnast ehk ligikaudu 500 inimest.

Maailma Looduse Fondi Norra esindaja Rasmus Hanssoni hinnangul on söetootmine Arktikas vastuolus riigi põhimõtetega pooldada Kyoto protokolli põhimõtteid. „See tootmine on tugevalt mõjutanud Norra mainet, sest riik soovib keskkonnavaldkonnas omada liidri positsiooni,“ tõdes ka Buonsanti.

Saarestiku ökojalajälge vähendaks süsinikneutraalsete tehnoloogiate eelistamine.

20. sajandi alguses alustasid USA, Briti, Rootsi, Norra ja Venemaa ettevõtted kivisöe kaevandamist. Teravmägesid peeti eikellegimaaks, kuni 1925. aastal Svalbardi lepinguga kinnitati Norra suveräänsust. 1970ndatest alates on makstud toetusi kaevanduste käigus hoidmiseks.

2012. aasta jaanuaris kiideti heaks plaan avada piirkonnas teine Norrale kuuluv söekaevandus, mis peaks olema lõplikult välja töötatud 2020. aastaks. Ekspertide hinnangul tekib tänu loodavale kaevandusele tulevikus 1,9 miljonit tonni süsinikuderivaate aastas.

2009. aasta andmetel elab Teravmägede saarestikus umbes 2600 inimest, kellest 1125 on Norra riigi kodanikud, 470 Venemaa ja Ukraina kodanikud ja 10 Poola kodanikud. Saarestik koosneb kolmest-neljast suuremast saarest, mõnest keskmisest ning hulgast väikesaartest. Saarte kogupindala on 61 020 km². Praktiliselt kogu inimasustus on Lääne-Teravmägede saarel. Teadlaste hinnangul suudaksid piirkonda ära toita ka ökoturism ja Arktika uurimise jaamad. Saarestikus on sobivad tingimused ka Maailma seemnepangale, mis juba praegu sisaldab tuhandete maailma taimede seemneid.

Kasulik teada!

Teravmägede seemnepank on maailma kultuurtaimede seemnete tagavara sisaldav hoidla Norras Lääne-Teravmägede saarel. Ülemaailmse seemnepanga eesmärk on hoida looduslikku mitmekesisust ning säilitada võimalikult paljude taimeliikide seemnevarusid, tagades liikide säilimise näiteks looduskatastroofide, sõdade ja taimehaiguste korral. Seemnepank avati ametlikult 26. veebruaril 2008. Igikeltsa sisse kaljusse on raiutud kolm säilituskambrit, kus hoitakse temperatuuri −18°C. Ümbritseva igikeltsa temperatuur on −3...−4°C. Kokku mahutavad hoiukambrid 4,5 miljonit seemnenäidist. Märtsis 2010 oli hoiustatud vähemalt 500 000 seemnenäidist.