Terviseanalüüsid on olulised nii intensiivselt treeniva sportlase kui ka füüsiliselt väiksema koormusega treenivate tervisesportlaste jaoks. Omamata ülevaadet oma tervislikust seisundist võib treenides endale enese teadmata liiga teha. Mitmeid tipp- ja harrastussportlasi laborianalüüside osas nõustav SYNLABi labori arst dr Anneli Raave-Sepp ning endine tippsportlane ja aasta parima treeneri tiitli saanud Gerd Kanter räägivad, miks on tervisenäitajate jälgimine oluline ning milliseid näitajaid jälgima peaks.

Sportlaste jaoks on oluline saavutada tippvorm võistluste jaoks. Tervisesportlaste eesmärgid varieeruvad heast füüsisest ja enesetundest kuni rahvaspordiüritustel paremate tulemuste saavutamiseni. Hoolimata sellest, et treeningkoormus ja -plaan on nende kahe puhul erinev, on oluline kontrollida oma tervisenäitajaid, et ei tekiks ülekoormust ja veenduda treeningvõtete õigsuses.

SYNLABi laboriarsti dr Anneli Raave-Sepa sõnul annab oluliste näitajate perioodiline jälgimine ülevaate sportlase organismi hetkeseisust ja on aluseks sportimise või toitumise korrigeerimiseks, et ennetada hilisemaid kahjustusi. „Erinevad tervisenäitajad annavad meile infot enne, kui organism terviseprobleemist märku annab. Vereanalüüsid aitavad hinnata organismi üldist tervislikku seisundit ning tuvastada esmapilgul varjatud terviseprobleeme. Tervisenäitajaid regulaarselt jälgides saame infot, kuidas koormus organismile mõjub ning kas koormuse ja taastumise vahekord on tasakaalus. Lisaks aitavad vereanalüüsid hinnata, kas organism on piisavalt varustatud erinevate mineraalainete ja vitamiinidega,“ kirjeldas arst erinevaid näitajaid, mis füüsiliselt aktiivse inimese jaoks olulised on.

Gerd Kanteri sportlaskarjäär on talle näidanud, et  tervisenäitajate jälgimine on aidanud ära hoida endale liiga tegemist, sest info sellest, et mõni oluline näitaja on paigast ära, on saadud õigeaegselt. „Inimese organism on ülitubli ja ei kurda enne, kui midagi on juba väga valesti. Seepärast ongi tervise monitoorimine sportlaste puhul eriti oluline – see annab võimaluse teadlikult tegutseda mitte pimedas kobada,“ rääkis Kanter. Endise tippsportlasena ja praeguse treenerina teab ta, et hoolimata sportlase tervislikust toitumiskavast on sealjuures oluline ka jälgida, kas toiduga saadud vajalikest ainetest piisab. „Toitumine võib olla näiliselt vägagi tervislik, ent see ei pruugi anda soovitud tulemust, kuna organismile vajalike ainete hulk nt juur- ja puuviljades ei ole alati piisav. Sel juhul  on tarvilik vitamiine ja mineraalaineid lisaks võtta. Sama oluline on jälgida, ega organismis ei ole tekkinud mõne aine üleliigsust, mis võib juhtuda, kui toidulisnadeid manustatakse liigselt,” tõi Kanter välja.

Milliseid tervisenäitajad peaks sporti tehes jälgima?

Kanter ütles, et sportlased jälgivad tervisenäitajaid  eelkõige selle tõttu, et ennetada ületreenimist ja väsimust. „Lihaste väsimust peegeldab vereanalüüs kreatiini kinaas. Kui selle tase on normist kõrgem, siis on enamasti põhjus lihaste ülekoormuses. Seda näitajat on oluline jälgida, sest annab meile infot enne, kui väsimus endast organismis tunda annab. Kui juba tunneme väsimust, on hilja midagi muuta ning peab arvestama, et vormi taastumine võtab oma aja,“ selgitas Kanter. Ta lisas, et ülekoormusest aitab jagu saada piisav taastumisaeg - puhkepäevad treeningute vahel või väiksema koormuse ehk aeglase pulsiga aeroobsed treeningud. „Seega nõuab see märkimisväärset muutust sportlase treeningplaanis,“ nentis treener.

Samuti on arsti sõnul sportlastele eriti oluline D-vitamiin, mõjutades koordinatsiooni, lihasjõudlust ja sooritusvõimet. „Meie laiuskraadil on D-vitamiini puudus suhteliselt tavaline, aga liiga kõrge taseme puhul on vaevused samad nagu D-vitamiini puudusegi korral - esineb sagedamini lihaspõletikke, sporditulemused ei parane ja võib olla probleeme taastumisega,“ tõi dr Raave-Sepp välja, miks D-vitamiini taseme jälgimine oluline on.

Ta selgitas, et lisaks kreatiini kinaasile ja D-vitamiinile on veres veel mitmeid jälgimist vajavaid näitajaid. „Näiteks veresuhkur, mis on organismi peamine energiaallikas. Kõrge veresuhkru tase võib viidata suhkruhaigusele, aga madal sellele, et toiduga saadud süsivesikute kogus pole kehaliseks koormuseks piisav,“ rääkis arst. Jooksjatel on tema sõnul tihti mureks rauapuudus, mis mõjutab hemoglobiini taset ning madal hemoglobiin toob kaasa kiirema väsimise pingutusel. „C-reaktiivne valk (CRP) aitab avastada lihaspõletikke. Soovitav on kontrollida ka lihastööks ja –lõõgastuseks vajaliku kaltsiumi ning magneesiumi taset,“ jätkas dr Raave-Sepp loetelu, milliseid tervisenäitajaid spordiga tegelejad jälgida võiksid.

Gerd Kanter soovitas terviseanalüüse teha enne intensiivsema treeningperioodi algust. „Enamasti on sportlaste treeningkava üles ehitatud tsüklite kaupa – on füüsiliselt kergemaid ja füüsiliselt koormavamaid tsükleid. Enne koormavama treeningperioodi alustamist oleks hea kontrollida, kas varusid on organismis piisavalt, et treeningust maksimum võtta,“ selgitas Kanter. Tema sõnul võiksid ka tervisesportlased oma tervisenäitajaid mõne aja tagant jälgida. „Ühelt poolt on treeningutega alustades oluline saada ülevaade, milline on organismi üldine seiskord ning sellele toetudes paika panna ka treeningplaan. Teiselt poolt oleks hea ka treeningute käigus jälgida, kuidas treening organismile mõjub,“ rääkis Kanter.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta