Harilik taralõng (Lycium barbarum) on maavitsaliste sugukonda kuuluv põõsas, mille kasulikke marju loodustoodete austajad tunnevad pigem goji-marjade või ka hundimarjadena (inglise keeles goji berry (kommertsnimetus), wolfberry). Pärineb taim arvatavasti Kagu-Euroopa ja Loode-Aasia vaheliselt alalt, olles levinud paljudesse maailma piirkondadesse. Kuna marjad kuuluvad tänu oma antioksüdanitide- ja toitaineterikkale koostisele nn „superviljade“ hulka, on nende populaarsus tervisetoodete turul järjest kasvanud.

Vana legendiga marjad

Esimesed andmed nende marjade kasutamisest Tiibeti munkade poolt pärinevad umbes 7. sajandist. Legendi kohaselt kaevati ühe budistliku templi seina äärde kaev. Üle kaevusuu ulatusid pidevalt taralõnga oksad. Mitmete aastate jooksul kukkus kaevuvette palju marju. Need, kes sealt kaevust vett jõid, olid tuntud oma terve jume ja üleüldise hea enesetunde poolest. Nende hambad olid neil tervemad ja ka juuksed ei läinud halliks, vaid muutusid valgeks. Osad allikad väidavad isegi, et tervisetoojatest marju on kasutatud juba üle 6000 aasta.

Peotäis marju päevas hoiab tervist

Marjade tuntusele goji-marjadena on andnud suure panuse toitumisteadlane Earl Lawrence Mindell, kelle kümnetes raamatutes on üheks peamiseks teemaks haiguste ennetamine õige toitumisega. Mindell on aastate jooksul olnud sage külaline ka USA tuntumates tele- ja raadiosaadetes. Earl Lawrence Mindelli hinnangul leidub goji -marjades antioksüdante 20 korda rohkem kui jõhvikates.

Antioksüdantide rikkus on teinud goji-marjadest maailmakuulsate staaride ühe nooruseeliksiiri. Marju tarbivad pidevalt näiteks Madonna, Brooke Shields, Steven Seagal, Kate Moss, Mick Jagger jpt.

Aasia maades on hariliku taralõnga marjad olnud juba aastasadu tuntud jõudu taastava toiduna. Marju soovitatakse ka vähihaigetele, sest neis on palju antioksüdante ja 50 korda rohkem C-vitamiini kui apelsinis.

Soovitav igapäevane kogus on 10-20g kuivatatud marju.

Vitamiinirikkaid piklikele rosinatele sarnanevaid marju korjatakse tavaliselt juba kuivanutena, seega sobib neile tiitel „päikesekuivatatud“.

Goji-marjade kasutamine

Goji-marju võib lisada putrudele, müslidele, jogurtitele, suppidele ning neid võib ka süüa nagu rosinaid. Samuti saab neist teed teha, kui lubada marjadel kuni 5 minutit keema lastud vees tõmmata.

Kaubandusvõrgust võib leida ka goji-marjade mahla, millele omistatakse sageli eluiga pikendavaid omadusi. 

RETSEPT: Eriline hommikujook, mis sobib ka õhtupoolikul

Pane 5sl marju ja paar kaneelikangi termosesse ja kalla liitri jagu 70-80-kraadist vett peale. 70-80-kraadise vee saad, kui lülitad just kahisema hakanud veekeedukannu välja. Jäta jook kaane alla hauduma, näiteks kogu ööks.

Hommikul eemalda kaneelikangid ja töötle segu marjade peenestamise eesmärgil saumikseriga.

Kuna marjad on magedad, siis võib joogile lisada näiteks värsket sidrunimahla. Jooki hauduma pannes võib ingverisõber lisada ka tükikese ingverit!

Kui sulle viljalihaga jook ei meeldi, eralda marjad sõela abil ja söö neid nii nagu sulle sobib.

Jook maitseb sama hästi nii külmalt kui ka kuumalt. Kui aga soovid jooki soendada, siis ära lase seda keema.

Retsepti autor: Merike Tärk

Vaata lisa: sojapood.ee