Toidulisandite turg ja inimeste huvi toidulisandite tarbimise vastu on aastatega kasvanud. Alates 2004. aastast on Eestis turule viidud ligikaudu 13 000 erinevat toidulisandit. Aastal 2010 teavitati 538 toidulisandi esmakordsest turule viimisest, aastal 2022 teavitati Eestis 1160 toidulisandi esmakordsest turule viimisest. Selline tõus on seotud ka üleüldise toidulisandite turu kasvuga Euroopa Liidus.

Laialt on levinud arusaam, et tervise hoidmiseks ja turgutamiseks on lisaks toidule hea tarbida ka toidulisandeid. Neid võidakse kasutada organismi varustamiseks vajalike toitainetega või haigestumise riski vähendamiseks. Kuid toidulisandid ei asenda siiski täisväärtuslikku toitumist. Toidulisandid on mõeldud tavatoidu täiendamiseks ning toitumisel mitmekülgselt ja tervislikult peaks keha üldjuhul olema varustatud kõigi vajalike toitainetega (v.a vitamiin D).

Toidulisandid on näiteks vitamiinid (nt A vitamiin), mineraalained (nt raud, magneesium), toitainelise toimega ained (nt aminohapped, rasvhapped), füsioloogilise toimega ained (nt taimeekstraktid, pärmseened, piimhappebakterid).

Toidulisandite tarbimise eesmärgid pole inimestel paraku hästi läbi mõeldud ning loodetava kasuliku toime asemel võib toidulisandi valesti kasutamine tekitada hoopis vastupidise efekti (nt ületarbimine). Toidulisandid võivad omada samaaegselt nii kasulikke ja väga kahjulikke toimeid. Mitme erineva toidulisandi tarbimisel ei osata arvestada nende koostoimega, võimaliku ühe koostiskomponendi ületarbimisega ning samuti ei olda teadlikud toidulisandite tarbimise mõjudest koos ravimitega. Toidulisandid võivad tugevdada või nõrgendada ravimi toimet.

Kuna toidulisandeid turustatakse eraldi või kombineeritud annustena (nt tablettidena, kapslitena, pastillidena ning vedeliku- või pulbriannustena), siis on neil mõningane väline sarnasus ravimitega, millega neid siiski segi ajada ei tohi. Ravimite ja toidulisandite puhul on tegemist erineva kasutuseesmärgi ja toimega toodetega. Vastupidiselt ravimitele ei ole toidulisand ettenähtud haiguste tõkestamiseks, ravimiseks ega leevendamiseks.

Ravim seevastu on ettenähtud haiguse ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks. Toode võib osutuda ravimiks, kui see sisaldab raviomadustega taimi (nt naistepuna, hõlmikpuu) või aineid sellises koguses, mida kasutatakse ravimites (nt melatoniin, atsetüülsüsteiin). Ravimi ja toidulisandi koostarbimisel võib esineda oht tervisele.

Viimaste aastate jooksul on järjest suurenenud taimseid koostisosi sisaldavate toidulisandite tarbimine. Selliste toidulisandite puhul on vaja aga tähele panna, et osad neist võivad sisaldada väga tugevaid toimeaineid. Paljude taimede ohutust ei ole põhjalikult ja kliiniliselt uuritud, kuna eeldatakse, et taimede traditsiooniline kasutus on kasuliku toime piisav tõend.

Sõna „looduslik“ toote kirjelduses ei tähenda automaatselt, et see on ohutu. Toidulisandite märgistusel on esitatud palju keelatud väiteid (keelatud tervisealased väited ja haiguse ravimisele, leevendamisele ja ennetamisele viitavad väited). See tähendab, et toidulisandite märgistusel kehtivad samad tervise- ja toitumisalaste väidete nõuded nagu toidu puhul. 2022. aastal oli toitumise- ja tervisealaste väidete nõuetele vastavuse osakaal 37% (Põllumajandus- ja Toiduameti 2022. a tegevusaruanne). Selline keelatud väidete kasutamine on tarbijale eksitav, andes ebaõiget teavet toidulisandite omaduste kohta, mida sellel ei ole, või omistada eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toodetel.

Toidulisandid, mis lubavad korraga mitmeid erinevaid imetoimeid, ei avalda enamasti soovitud mõju. Näiteks toidulisandi märgistusel esitatud ebamäärase sisuga väiteid („hea sinu südamele“, „õrn sinu kõhule“, „tervislik suutäis“) ei ütle tegelikult midagi toote koostisosade mõju kohta. Toidulisandi märgistusel on lubatud kasutada vaid selliseid väiteid, mis viitavad konkreetsele ainele ja selle kasulikule mõjule, või kui üldise sisuga väidet on täpsustatud kasutada lubatud tervisealase väitega.

Tihti kiputakse toidulisandeid tarbima igaks juhuks, nn profülaktilises mõttes, ilma et oleks olemas mingi konkreetne vajadus või põhjus. Näiteks kasutatakse kofeiini toidulisandeid ergutina või sportimisel. Mürgistusteabekeskuse andmetel on Eestis oluliselt suurenenud kofeiini mürgistusjuhtumite kasv, mis on viinud eluohtlike seisunditeni. Toidulisandite puhul on teatud vitamiinide ja mineraalainete puhul määratud ohutud tarbimise ülempiirid. Valed kogused võivad organismi mõjutada soovitule hoopis vastupidiselt ning tekitada halbu kõrvalmõjusid (nt rohelise tee ekstrakti suuremate koguste tarbimine võib kahjulikult mõjuda maksale). Rohkem ei ole alati parem.

Toidulisandite teavituskampaania eesmärgid on tõsta tarbijate teadlikkust toidulisandite tarbimisest ja võimalikest ohtudest. Teavituskampaania ei saada sõnumit, et kõik toidulisandid on halvad, vaid suunama läbimõeldud ja teadliku tarbimise juurde. Kui toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, siis peaks keha üldjuhul olema varustatud kõigi vajalike toitainetega (v.a teatud juhtudel vitamiin D). Toidulisandite tarbimise vajadus peab olema läbi mõeldud ning neid ei peaks tarbima „igaks juhuks“ või „tervise tugevdamiseks“.

Rohkem infot toidulisandite kohta saab. .

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta