Toidupank vajab 11.-12. detsembril toimuvatele toidukogumispäevadele appi 800 vabatahtlikku. Tavapärasel aastal on vabatahtlike arv ületanud 1000 piiri. Ent käimas pole kaugeltki tavaline aasta, seda ka Toidupanga jaoks, kelle abi vajab koroonaviirusest tingitud tööpuuduse tõttu võrreldes möödunud aastaga kahekordistunud arv inimesi. Seda enam on heategijate panus väga oluline.

 

„Olen seda usku, et kui vähegi on võimalik aidata neid, kel on raskem, siis tuleks seda teha,“ rääkis Toidupanga pikaaegne vabatahtlik, sotsioloogiadoktor Pille Petersoo, kes tööalaselt tegutseb samuti aktiivselt toiduvaldkonnas. Esimest korda osales ta toidukogumispäevadel vabatahtlikuna 2017. aastal, ent tema panuse hulka kuulub ka Toidupanga tegemisi puudutava info levitamine erinevates toiduteemalistes sotsiaalmeediagruppides ja -lehtedel. „Tänavu on eriti oluline anda oma panus selle nimel, et ükski eestimaalane ei peaks pühadeperioodil tühja kõhtu kannatama,“ ütles Petersoo.

Vabatahtlik töö tekitab tegijate sõnul sõltuvust: kes on kord heateo maitse suhu saanud, sel tõenäoliselt enam sellest ringist pääsu pole. Vabatahtlike seltskonnast leiab erineva mõttemaailma ning valdkonnaga inimesi, kõiki seob soov teha ära midagi head. „Olen sattunud väga ägedate inimestega ühes vahetuses olema ja nüüd tean juba ette, et vabatahtlike seltskond on tore ja innustav,“ kinnitas Petersoo.

„Tähtis on omada kogemust ja tunnetust, et ka väikesed asjad, mis aitavad meid ümbritsevat paremaks muuta, on olulised. Oluline on olla isetu, teha lihtsalt midagi head, ilma tasu saamata,“ mõtiskles aastaid Toidupanga vabatahtlikuks olnud Eva Maran, kes tööalaselt on osanik mahedaid toidulisandeid tootvas ettevõttes. Toidupangani jõudis ta läbi teise vabatahtliku ning aja jooksul on ta aidanud nii toitu komplekteerida kui toetanud Toidupanka ka rahaliselt. „Väga positiivne on ka see, et mitmetes koolides on vabatahtliku kogemus gümnaasiumi astmes kohustuslik,“ tõi Maran välja.

Toidukogumispäevadelt saadud emotsioonid on sageli unustamatud. „Alati on väga positiivne, kui noored inimesed tunnevad ennast liigutatuna ning panustavad, vahel ka lausa suure korvitäie toiduga,“ kirjeldas Maran. „Kõige toredam on lihtsalt head teha ja ühiskonnale kasulik olla,“ lisas ta.

„Hoolimata sellest, et püüame sel aastal toidukogumispäevadele kaasata vähem vabatahtlikke, on abivajadus siiski väga suur,“ kirjeldab Toidupanga projekti- ja kommunikatsioonijuht Liina Peäske. „Kui Tallinnas oleme tavaliselt igasse vahetusse pannud tööle kümme vabatahtlikku, siis sel aastal on neid vahetuses viis,“ selgitas ta.

Toidukogumispäevade vabatahtlikel on kolm peamist rolli: poodi saabuvatele inimestele info tutvustamine, annetuste vastuvõtmine ning toodete sorteerimine ja transpordiks valmispanek. Liina Peäske sõnul leiab tegemist väga erinevatele inimestele. „Inimene võib olla väga hea suhtleja või eelistada hoopis laos toitu laiali sorteerida. Me ei sea vabatahtlikele kindlaid piire, appi on oodatud kõik, kes vähegi meid abistada soovivad,“ ütles ta.

Vabatahtlikuna saab toidukogumispäevadel anda panuse kasvõi terve pere või sõpruskonnaga – kirja saab panna ka mitmepealise seltskonna. „Alati on hea, kui saad minna koos sõbraga. Seltsis on segasem!“ julgustas Petersoo.

Toidukogumispäevadel vabatahtlikuna kaasa lööma innustab ka Eva Maran. „Ärge kartke inimestega suhelda, tegelikult on sisimas enamus inimesed head ja soovivad annetada, kui neil vähegi võimalust on,“ soovitas Maran. „On väga oluline julgustada inimesi, et ka kõige väiksem panus on oluline. Mida parem meil kõigil siin ühiskonnas on elada, seda turvalisem on meie keskkond,“ mõtiskles ta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta